Eesti esitantsijad Eduard Korotin ja Kristine Esko tiirlevad elurattal põrguliku tempoga, kuid peavad end lemmikalale pühendunuina siiski õnnelikeks inimesteks.
Korotin ja Esko panid esimesele rängale profiaastale punkti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja pani tantsupaar punkti esimesele profiaastale - kümne tantsu Euroopa meistrivõistlustelt Saksamaalt naasti 7. kohaga.
«Seitsmes koht oli esimese profihooaja kohta väga hea,» hindas Korotin. «Kui aga vaadata konkurente, kes aasta varem elukutseliseks läksid, jagub mõtlemisainet. Amatööridena jäid nad meie seljataha, nüüd trügisid ettepoole.»
Põhjalik analüüs treeneritega seisab Eesti esitantsijatel ees. Üks on juba selge - väärt tulemuse saavutamiseks peab senisest enam võistlema.
Pingutasid kõigest väest
«Amatööre ja proffe hindavad erinevad kohtunikud,» sedastas Korotin. «Amatööride leeris teadsid meid kõik, arbiterid panid finalistid juba mõttes paika. Elukutseliste seas oleme tundmatud. Uustulnukad peavad ootama oma järjekorda, alustama otsekui taas nullist.»
Amatööridena nõudis tuntuseni jõudmine Korotinilt ja Eskolt neli aastat ränka vaeva. Nüüd loodavad nad kiiremini tippu tõusta. «Võrreldes mullusega oleme tublisti arenenud,» põhjendasid tantsijad. «Ja lagi pole veel kaugeltki saavutatud.»
Otsus profileeri siirduda ei sündinud Korotinil ja Eskol üleöö. Edasimineku vajadust kinnitasid amatööride kümne tantsu Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt teenitud kolm medalit. Paraku jäi duol tänavune hooaeg praktiliselt vahele.
Enne kümne tantsu Euroopa meistrivõistlusi osaleti vaid ladina-ameerika tantsude EMil. Sealt saadud 14. koht valmistas rõõmu - amatööride seas oli laeks jäänud 15. tulemus. Kuid resultaadini jõuti teravate probleemide sasipuntrast.
Korotini ja Esko klubi Kreedo Dance oli tasapisi kasvanud 150 õpilaseni, ühtäkki tuli senisest harjutussaalist välja kolida.
Unistavad puhkusest
«Uut paika ei leidnud, töötasime siin ja seal,» meenutasid tantsijad. «Suure osa oma treeningute ajast kulutasime ruumide otsimisele. Klubi koospüsimise nimel panime mängu kogu energia. Moraalselt võttis päris läbi, vahel tilkus süda verd. Kuid pidime tegema valiku.»
Valik tähendas isiklike sportlike huvide tagaplaanile lükkumist. Korotin ja Esko harjutasid võimaluste piires, õpilased kannatada ei tohtinud. Lisaks kõigele olid nad mullu avanud Kreedo Dancei filiaali ka Tartus, nüüd sõitsid kordamööda Taaralinna vahet.
«Meil on oma nägemus, milline klubi peaks olema ja milline õhkkond seal valitsema,» põhjendasid nad ponnistusi. «On palju mõtteid, kuidas edasi minna. Meie jaoks on see kõik huvitav.»
Pingutused kandsid vilja: neli Kreedo Dancei paari jõudsid erinevates vanuseklassides Eesti meistri tiitlini, viis kuuluvad vabariigi koondisse. Praegu, koolivaheajal, töötavad Korotin ja Esko hommikul kella kümnest õhtul kümneni. Kui hoolealused taas õpikute taha istuvad, pühendavad ennelõunad oma treeningutele. Niimoodi seitse päeva nädalas.
Õnneks käivad nende põhitreenerid Moskvast ja Saksamaalt Tallinnas juhendamas, aitavad lihvida ka laste oskusi. Kuid edasiminekuks tuleks tunde võtta veel Inglismaa, Saksamaa, Hollandi ja Itaalia treeneritelt.
Praegu panevadki tantsijad paika järgmise hooaja plaane. Varem rügasid nad klubis kahekesi, edaspidi võivad toetuda assistentidele.
«Saame rohkem treenida ja võistelda,» rõõmustasid Korotin ja Esko. Ning lisasid, et päris ideaalseid võimalusi pole neil kunagi olnudki.
«Konkurendid on põhitööst priid, neid toetavad alaliidud. Meie peame arvestama nii oma klubi kui rahaliste võimalustega. Loodame leida normaalse rütmi.»
Puhkust pole tantsupaar ammu nautinud. «Ehk õnnestub jõulude ajal pisut hinge tõmmata,» unistas Esko. Ja ohkas kergendatult, et õpingud Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise erialal mullu ühele poole said.
Naudivad elustiili
«Samas ei oodanud ma pingeliselt kooli lõppu, omandatu pakkus huvi,» meenutas ta. «Tõenäoliselt pühendan tantsule kogu elu. Kuid tänu õpingutele tõusis enesehinnang, teadmised kuluvad marjaks kas või klubi juhtimisel.»
Kuigi tänavu on Korotin ja Esko sattunud mitmel korral seisu, kus kõik näib lausa rappa kiskuvat, naudivad nad oma elustiili.
«Paar päeva tagasi arutasime Eduardiga: meid ümbritsevad toredad lapsed, tegeleme alaga, mis meile väga meeldib. Tegelikult oleme õnnelikud inimesed!» leidis Esko.