/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2011373t1h78ba.jpg)
Esmaspäeval Euroopa Nõukogu kinnitatud energiamaksustamise direktiiv muudab kallimaks nii autosõidu kui ka toasooja, aktsiisitõusu edasilükkamiseks plaanib Eesti küsida ajapikendust.
Euroliit tõstab hüppeliselt energiamakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurodirektiiv määrab järgmisest aastast kõigile energiaallikatele minimaalsed maksumäärad, millega soovitakse suurendada energia- ja keskkonnasäästlikkust.
Kuna mitmetel energiaallikatel, nagu näiteks maagaasil, kivisöel ja elektril, kohustuslik aktsiisimäär seni puudub, siis uute energiamaksudega püütakse vähendada ka konkurentsimoonutusi erinevate energiaallikate ja liikmesriikide vahel.
«Mida kallim energia on, seda tasuvam on selle säästmine, sest kallist asja hoitakse kokku,» kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaan Olev Liik.
Mugav maksustada
Tema sõnul on energia maksustamine riikidele väga mugav ja suurt maksutulu lubav võimalus eelarvesse lisaraha hankida. Samas peaks Liigi arvates enamiku laekuvatest energiamaksudest suunama tagasi sektorisse, kust see koguti - kas siis maanteede ehituseks või alternatiivsete energiaallikate väljatöötamiseks.
Maksustamine annab ka majanduslikud hoovad energiapoliitika kujundamiseks. Nii on võimalik anda liikmesriikidel maksusoodustusi taastuvatele energiaallikatele, soojuse ja elektri koostootmisele ning heitmete vähendamiseks tarvitusele võetud abinõude eest.
Võimalik on erinevate maksumääradega toetada ka riikidele olulisemaid energiaallikaid, millega Euroopa Liit püüab vähendada väga suurt sõltuvust importkütustest.
Energiamaksudest on lubatud vabastada kauba- ja reisijatevedu raudteel ja laevanduses.
Eesti on saatnud Euroopa Komisjonile kirja, milles rõhutatakse vajadust üleminekuperioodide järele. Rahandusministeeriumis valminud ettepaneku kohaselt soovitakse mootorikütuste aktsiisitõusu edasi lükata 2010. aastani, elektrienergia ja maagaasi aktsiisi 2009. ning põlevkivi ja põlevkiviõli aktsiisi 2015. aastani.
Konkurentsieelis
Seega kohalik põlevkiviõli saaks võrreldes maagaasiga tänu pikemale üleminekuperioodile konkurentsieelise. «Saame aru, et põlevkivi on riigile asi, mida on vaja maksudega toetada,» kommenteeris Eesti Gaasi nõunik Arvi Hamburg.
Nimetatud üleminekuperioodide taotluse peab veel heaks kiitma ka valitsus. Aktsiisitõusude edasilükkamise vajadust põhjendatakse Eesti elatustasemega, mistõttu maksust tingitud mootorikütuste liitri 2,5-kroonine hinnatõus ning toasooja 14-protsendine kallinemine vähendaks eestimaalaste elukvaliteeti. Eesti on niigi lubanud tõsta järgmise aasta aprillist mootorikütuste aktsiise 1,2 krooni võrra liitri kohta ehk praegusele ELi miinimumtasemele ning 2007. aastast suurendada soojuse käibemaksu praeguselt 5 protsendilt 18 protsendini.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli hinnangul ei õnnestu Eestil tõenäoliselt kõike soovitut välja kaubelda. «Kogemused näitavad, et kõike seda, mida tahetakse, Euroopa Liidult ei saa ning tõenäoliselt võivad ka tulla aktsiisitõusule vaheastmed,» rääkis Kisel.