Maailma prügi hakatakse kaardistama eestlase loodud tarkvara abil

Eesti «Teeme ära!» käigus koristatud prügi Raadil. Foto: Margus Ansu

Üle-eestiliste prügikoristustalgute «Teeme ära!» eestvedajatel on plaan sarnane talgupäev korralda ülemaailmselt, tarkvara, millega maailmas prügi kaardistama hakatakse, on loonud eestlasest tarkvaraarhitekt.

Üleilmsete talgute tarvis pannakse praegu kokku meeskonda, kuhu loodetakse kaasata organisaatoreid igalt kontinendilt, et niiviisi nõu ja julgustust laiemalt jagada.

«Hetkel ei ole veel kõik «Teeme ära!» sarnase koristustöödega ühinevad riigid teada. Selline info selgub suuremas mahus sügisel. See on aga kindel, et tegijaid oleks kõvasti, sest huvitujaid on endast üle maailma märku andnud rohkelt,» rääkis koristustalgute idee autor Rainer Nõlvak.

Kõige kaugematest riikidest  on Nõlvaku sõnul huvi  üles näidanud näiteks neli India provintsi ning teada on, et järgmisel aastal võtavad suurema prügikoristuse ette brasiillased.

«Meie abi teistele riikidele seisneb nõus ja julgustuses. Ega me rohkemat väga teha ei saagi. See ka võib-olla, et tarkvara, millega hakatakse maailmas prügi kaardistama, on loodud eestlasest Skype süsteemiarhitekti Ahti Heinla  poolt,» jäi Nõlvak tagasihoidlikuks.

Ürituse jaoks on Nõlvaku sõnul kasulik ka inimeste ja instantside omavaheline koostöö. Näiteks Leedus toimunud prahitalgutel abistas koristajaid kohalik omavalitsus prügi vastu võtmisega.

«Selliste projektide puhul võibki takistuseks saada normaalselt toimivate jäätmekäitlussüsteemide halvasti toimimine ning inimestevahelise koostöö puudumine. Kindlasti on suureks takistuseks ka entusiasmi ja asjasse usu puudumine,» rääkis Nõlvak võimalikest takistustest.

Praegu pannakse «Teeme ära!» ülemaailmse projekti raames kokku sellist meeskonda, kus oleks igalt kontinendilt inimesed, kes siis oma piirkonnas asja koordineerimisega tegeleks. Kõik otsused tehakse koos selle tiimiga ning koristamisega on plaanis algust teha järgmisel aastal, rääkis idee autor.

Eestis 2008. aastal toimunud prügikoristustalgutest võttis osa rohkem kui 50 000 inimest ja viie tunni jooksul korjasid vabatahtlikud kokku üle 10 000 tonni rämpsu. Meie algatusest võttis esimesena eeskuju Läti. Lõunanaabrid koristasid kokku ära 90 000 kotitäit prügi.