/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2008/06/29/52939t1hda75.jpg)
Tänavu Saksamaal toimunud ESTO päevadel oli ligi 700 osalejat, kokku on kuivanud nii osalejate kui ka ürituste arv.
Korraldaja: ESTO päevad kuivavad kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui esimestel ESTO-del käis 10 000-20 000 kaasmaalast ja üritusi võis nädala jooksul olla 50 ringis, siis ESTO 2009 oli tunduvalt tagasihoidlikum,» rääkis ülemaailmsete eestlaste päevade korraldaja, varem rahvastikuministribüroos rahvuskaaslastega tegelenud Aho Rebas.
Tänavu Saksamaal Münsteris toimunud kokkutulekul oli umbes 700 osalejat, kellest suurema osa moodustasid esinejad. Eestist sõitis ESTO päevadele ligi 200 inimest. «Mitmed külastajad olid kohal vaid mõni päev, kuigi ESTO kestis viis päeva,» lisas Rebas.
ESTO-liste seas domineerisid vanema põlvkonna pagulased Saksamaalt ja Ameerikast. Hiljuti Eestist lahkunuid oli suhteliselt vähe.
Rebase sõnul jäi tänavune eestlaste kokkutulek tagasihoidlikuks, kuna «seda mõjutasid konkureeriv laulupidu Eestis, finantskriis, korraldajate väike arv, hajutatus ja suur töökoorem». Kui varasematel kokkutulekutel oli väga palju näitusi, kontserte ja eri ühingute kokkutulekuid, siis Münsteris toimus vaid mõni üksik selline üritus.
Korraldaja kinnitusel olid mitmed üritused kõigest hoolimata väga heal tasemel ja üldmulje ESTOst oli positiivne.
Ise mitmetel varasematel ESTO-del osalenud korraldaja kinnitusel on eestlaste kokkutulek aastate jooksul palju muutunud.
«Varem oli peaeesmärgiks äratada tähelepanu ja nõuda vabadust Eestile. Peale Eesti taasiseseisvumist on eesmärgiks rohkem olnud Eesti ja eriti väliseesti kultuuri tutvustamine ja kohtumised vanade ja uute sõpradega eri mandritelt,» selgitas ta.
Tänavuse ESTO tippsündmustena tõi Rebas välja avamispäeval toimunud pianisti Kristjan Randalu ja löökpillide meistri Bodek Janke džässkontserdi, Björn Baggeri ja Gleb Simaki kitarrikontserdi, professor Aadu Musta värvika ettekande rahvuskongressil, rongkäigu läbi Münsteri kesklinna ja rahvapeo lõpuosa orkestri, rahvatantsijate, lauljate ja publiku kaastegevusel.