/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/12/14/104906t1h6713.jpg)
Täna jõustunud uus kord vabastab puudega inimesed ja nende lähedased kohustusest esitada puude raskusastme korduvekspertiisi järel uus sotsiaaltoetuse taotlus, samuti vabanevad perearstid puudehinnangu andmisest.
Tänasest vähenes puudebürokraatia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus taotlus tuleb esitada nüüd üksnes siis, kui eelmise toetuse maksmise lõpetamisest on möödunud rohkem kui üks aasta või kui toetuse liik muutub, teatas sotsiaalkindlustusameti asepeadirektor Merlin Kreis. Samuti tuleb taotlus esitada, kui puudega lapse vanem hakkab veel mõne lapse eest sarnast toetust saama.
Toetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast alates.
Uue määruse kohaselt ei pea perearst või eriarst enam hindama, kuidas haigus, trauma või arenguhäire mõjutab inimese toimetulekut. Edaspidi hindab seda ekspertarst pere- või eriarstilt saadud senisest põhjalikumalt täidetud terviseseisundi kirjelduse alusel.
Seega asendub püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajaliku terviseseisundi kirjelduse vorm uuega.
Nüüdseks jõustunud sotsiaalministri määruste muutmise määrus, milles on arvestatud sotsiaalkindlustusameti, haigekassa, perearstide seltsi ning Tallinna perearstide seltsi ettepanekuid, muudab Kreisi sõnul püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamise senisest sujuvamaks.
Püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise korda muudeti sotsiaalministri määrustega 1. oktoobrist 2008.
Muudatusi alustati, sest perearstid keeldusid tänavu juunist puudega inimeste toimetuleku hindamiseks vajalikku taotlust täitmast.
Mullu sügisest pidid puudega inimese sotsiaaltoetuse määramiseks vajaliku terviseseisundi kirjelduse vormi täitma perearstid, kelle ülesanne oli muuhulgas hinnata ka seda, kuidas haigus, trauma või arenguhäire mõjutab inimese toimetulekut võrreldes eakaaslastega.
Perearstid leidsid, et see on juba ekspertiisi tegemine ning neil pole selleks vajalikku pädevust. Nüüd läheb see ülesanne ekspertarstidele.
Ka muudetud vormis on ette nähtud, et perearstid ja eriarstid annavad oma hinnangu patsiendi kroonilisele valule ja tasakaaluhäiretele. Ühtlasi tuleb arstidel hinnata patsiendi ravimivajadust ning seda, kuidas mõjutavad ravimid muutusi tema tervises. Ekspertarstid teevad samas hinnangu patsienti ennast nägemata.
Kreisi sõnul tuleb taotlejal arvestada, et on kaks eraldi dokumenti. Esiteks on ekspertiisitaotlus puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks ja seejärel tuleb taotlejal esitada sotsiaaltoetuse saamiseks eraldi sotsiaaltoetuse taotlus. Leebemaks muutus kord vaid viimase osas.
Puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse endiselt tähtajaliselt, mistõttu tuleb tähtaja lõppedes esitada uus ekspertiisitaotlus.