Reformierakond plaanib muuta seadust, mis on ahvatlenud mitut tuhandet tudengit sellel sügisel registreerima ennast väljapoole tegelikku elukohta, et pista tasku 400-kroonine kojusõidutoetus.
Toetuse nimel kavaldavad tudengid panevad poliitikud seadust muutma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna rahvastikuregistribüroo peaspetsialist Tarmo Tropp nentis, et ainuüksi septembri teisel poolel lahkus linna elanike seast üle 700 inimese, kes varem olid sisse kirjutatud ülikoolide ühiselamutesse.
Tartu abilinnapea Sven Illing nentis, et neilt on kahe kuuga end välja kirjutanud üle tuhande noore inimese, kelle elukohaks olid ühiselamud. Kokku on Tartu elanike arv langenud tervelt 1400 võrra ja kui sama tendents püsib, tähendab see järgmisel aastal umbes viie miljoni krooni võrra väiksemat rahaeraldist riigilt, märkis ta.
Ahvatlev seadus
Üliõpilaste fiktiivse liikumise taga seisab augustis vastu võetud õppetoetuste ja õppelaenu seadus, leidis Illing. Selle järgi saab 40 protsendile riigieelarvelistel kohtadel õppivatele tudengitele vastav arv noori iga kuu 400-kroonist «täiendavat toetust», mis on mõeldud koolist kaugemal elavate üliõpilaste aitamiseks.
Toetust võivad taotleda need üliõpilased, kes on sisse kirjutatud väljapoole omavalitsust, kus kõrgkool asub, ja selle naaberomavalitsusi.
Reformierakondlasest riigikogulane Andres Taimla lausus, et kuna seadus on toonud kaasa ootamatuid halbu tagajärgi, tuleb seda muuta. «Seadus ei tohiks ahvatleda inimest valele käigule - nad elavad ja õpivad ühes kohas, sisse kirjutavad mujale,» lausus ta.
Taimla erakonnakaaslane Silver Meikar, kes seaduse muutmist ette valmistab, nimetas ühe lahendusena kõnealuste 400-krooniste toetuste ärakaotamist. Ülejääva raha arvelt saaksid ülikoolid raha juurde majanduslikus kitsikuses tudengite toetusteks.
Meikar nimetas ka võimalust, mille järgi tudengid märgiksid rahvastikuregistris ära kaks elukohta - kõrgkooli juures asuva ja siis näiteks vanematekodu.
Res Publica saadik Indrek Raudne lausus, et langetada võiks ka toetuse suurust. 400-kroonine toetus on küllalt suur, et kuritarvitamist esile kutsuda, lausus ta.
Vaesemate kasu
Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik nentis, et peab nüüdki 400-kroonist toetust kaugemal elavatele tudengitele põhjendatuks.
Tehnikaülikoolis keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogiat õppiv Sandra Oisalu kirjutas end Tallinnast ümber vanematekoju Vändrasse nädal enne septembri lõppu. 30. septembril kukkus ka tähtaeg esimese semestri toetuste taotlemiseks ning Oisalu tunnistas, et vahetas sissekirjutust just toetuse pärast.