Elektroonikuharidusega Ivar Krause tehnikat kasutavad kergejõustikuässad eesotsas sprinter Frankie Fredericksiga, aga ka profiliiga NHL mängijad ning Soome politsei. Praegu arendab ta uue põlvkonna tehnikaimet.
Spordiässad kasutavad Ivar Krause tehnikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krausel on kiired ajad, ta täiustab meeskonnamängude treeninguteks mõeldud aparatuuri. Kui ettevõtmine sujub leidliku mehe plaanide kohaselt, võib tema loomingust saada maailma sporditurul nõutud kaup.
Tehnikaime põhiosa moodustab spetsiaalne mõõtearvuti, mis juhib korvpallisaali ulatuses nähtava tabloo abil treeninguid ja annab ekraanile eri harjutuste kvaliteeti kõige täpsemalt kirjeldavad andmed.
Krause sõnul saavutatakse niinimetatud biofeedback-efekt ehk alateadvuslik omavaheline võistlusmoment, mille tulemusena ei taha mängijad harjutust lõpetada, kuna nende testinäidud muutuvad üha paremaks.
Koostöö asjatundjatega
«Harjutuste õnnestumist ei saa kunagi prognoosida,» tõdeb 39-aastane Krause. «Alles treeningusaalis selgub, kuidas inimestevaheline «keemia» ja alateadvus liikuma hakkavad. Siiski tekib õnnestunud harjutusi järjest rohkem.»
Krause üritab aparatuuri muuta võimalikult kiireks ja lihtsaks. «Eesmärk on, et sportlased tahaksid mu tehnikat kasutada ja et treeneritel oleks seda mugav käsitseda. Samas peab tulemuste paranemine olema tuntav,» ütleb ta.
Tänavu kevadel proovisid Krause mõningaid harjutusi ka Erki Nool ja tema iirlasest treeningukaaslane Joe Naughton. Seejärel olid testijateks NBA laagriks valmistunud soomlasest korvpallur Hanno Möttöla ja jäähokimängijad.
Süsteemide arendamise huvides teeb Krause tihedalt koostööd soomlasest üldkehalise ettevalmistuse treeneri Juhani Hirvoneniga, kes on abistanud MMil medaleid võitnud Soome jäähoki- ja Saksamaa korvpallikoondist.
Koos Hirvoneniga on Krause osalenud kümnetel jalg- ja korvpallurite, golfi- ja hokimängijate treeningutel. Neist kõige pikem on olnud MMil pronksmedali teeninud Saksamaa korvpallimeeskonna nädalane laager Heidelbergis.
«Sellistel päevadel tehakse hommikusel ja õhtusel treeningul kahe-kolme aparatuurikomplektiga kuni kümme eri harjutust,» selgitab ta. «Katsetatud on rohkem kui sadat harjutust, ainsaks hindamiskriteeriumiks mängijate rahulolu.»
Keskkoolis matemaatika ja füüsika eriklassis õppinud Krause peab arenguteel oluliseks 1986. aastat, mil ta murdis käeluu neljast kohast. «Siis panin kokku oma esimese ajamõõduvõtmise seadme.»
Toona abistas Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) tudengit Krauset spordikateedri juhataja Aadu Krevald, kes ostis ajamõõtmissüsteemi TPI-le ja võimaldas noorel mehel jätkata arendustööd kooli eksperimentaaltöökojas.
Krause valmistas seal mõõteaparatuuri, mida 1989.- 1992. aastani kasutati sisuliselt kõigil Eesti kergejõustikuvõistlustel. Pärast TPI lõpetamist tegeles ta spordikomitee arvutikeskuses oma süsteemide arendamisega.
Kõigepealt Soome turule
Samal ajal tutvus Krause optika ja mehhaanika tunnustatud asjatundja Vahur Sirgiga. «Koostöös Vahuriga sündisid mitmed võimsad fotoandurisüsteemid. Näiteks toona loodud välivalvesüsteem on tänaseks Eestis enimmüüdud.»
Koos Sirgiga sai Krause teha uuringuid, millest Läänes võidi vaid unistada. Eestis olid teatud asjad tuhandeid kordi odavamad kui välismaal. Krause teadmistepagas täienes ka Tallinna Ekskavaatoritehases, kus oli võimas tehnika.
1992. aastal tutvustas Krause oma töö vilju Jyväskylä ülikooli juurde loodud tippspordikeskuses (KIHU). Üks tema süsteem võeti kasutusele kergejõustikumeistrivõistlustel ja see pälvis ka Soome meedia tähelepanu.
Edaspidi tellis KIHU just Krauselt lõviosa kiirusalade mõõteaparatuuridest, millega on tehtud palju teaduslikke uuringuid. Neist suurim algas 1994. aastal, kui kahekümnel võistlusel uuriti tippodaviskajate (ka Jan elezny) tehnikat.
«Seitsme meetri kõrgused mõõteseinad koosnesid peaaegu neljasajast kiirest fotoandurist,» jutustab Krause ettevõtmisest. «Selle uuringu tulemusi kasutati ka naiste oda raskuskeskme muutmisel.»
1996. aastal näitas Soome TV odaviskevõistlust. Osalejate viskekiirus ja -nurk toodi ekraanile. Ühtäkki teavet ei edastatud. Krause helistas korraldajatele ja kuulis, et eksmaailmameister Seppo Räty oli astunud naelikuga kaablile.
KIHU juhataja Jukka Viitasalo rääkis kohtumisest Krausega ajakirjale Tiede: «Ivar ütles, et suudab mõõteseina täiustada. Loomulikult vaatasime pisut viltu - mis mees see Eestist meid õpetama tuleb! Aga tuli hea mees.»
Tööstustoodangust ees
Krause loodud süsteemidest on maailmas tuntuim nn fotomatt hüpete, heidete ja jooksusammude analüüsimiseks. «Sellega on tehtud kõige rohkem teaduslikke uuringuid,» kinnitab Krause.
Praegu lahatakse Jyväskylä ülikoolis vigastustest taastuvate sportlaste jooksutehnikat, samas testitakse ka pesapalli lennuomadusi. Rootsis teevad uuringuid lauatennisistid ja jäähokimängijad.
Maailmas valmistatakse sportlastele fotoanduritega mõõtesüsteeme tööstuslikest fotoanduritest. Asjatundjate hinnangul on Krause spetsiaalsed spordiandurid mujal tehtavatest tunduvalt paremad.
Kiirjooksusüsteemide arendamisel on Krauset nõustanud Fredericks ja Merlene Ottey, aga ka valgenahaliste Euroopa tippsprinterite Geir Moeni ja Peter Karlssoni treenerid.
Nii Fredericks kui Ottey kasutasid eestlase tehnikat 1996. aasta olümpiaks valmistudes. Toona andis Krause sama aparaadi ka Noolele. Atlantas pälvis Fredericks 200 m jooksus hõbemedali ajaga 19,68.
Krause mõõteaparaate on enim kasutusel Soome ja Rootsi teaduskeskustes, kergejõustiku- ja pallimänguklubides. Isegi Soome politsei on soetanud töötajate hüppevõime mõõtmiseks rohkem kui kolmkümmend mõõtesüsteemi.
Koostöö kuulsate sportlastega
Maailmameistrivõistlustel pronksi pälvinud Saksamaa korvpallikoondise testimine Heidelbergis.
Tippsprinterid Frankie Fredericks ja Merlene Ottey võtsid kiirusemõõtmise aparatuuri kasutusele siis, kui valmistusid Atlanta olümpiamängudeks.
1996. aastast on Krause oma tehnikat arendanud koostöös Erki Noolega, kellele ta andis kasutada samasuguse aparatuuri nagu Fredericksile ja Otteyle.
Kevadel testis Krause sportmängude treeningute läbiviimiseks mõeldud aparatuuri koos NBAsse pürginud Soome korvpalluri Hanno Möttölaga.
Krause teeb koostööd ka soomlasest üldkehalise ettevalmistuse treeneri Juhani Hirvoneniga, kes on abistanud MMil medaleid võitnud Soome jäähoki- ja Saksamaa korvpallikoondist.
------------------------------
Teie hinnang Ivar Krause loodud tehnikale?
Erki Nool
kümnevõistleja
Ivar Krause on hea näide teadurist, kelle aparaatidest saab sportlane vahetult treeningutel kasu. Ta mõõdab jooksu kiirust ja reaktsiooniaega, fikseerib elektrooniliselt ka valelähte. Tehes, kang õlgadel, poolkükke, näitab tema tehtud seade, kui palju ma sooritusel pingutan. Tema mõõteriistade abil saan teada teivas- ja kaugushüppe hoojooksu kiiruse viimasel viiel meetril.
Viskasin kord topispalle vastu seina. Paar päeva hiljem tegi ta pakkumise, et võib hakata mõõtma viskekiirust ja -nurka. Kergejõustikukooli lastele tegime sammuanalüüsi, selle järgi saavad juhendajad soovitada lastele jalgade tugevdamiseks konkreetseid harjutusi.
Krause seadmeid on lihtne ja mugav paigaldada, need on täpsed ja välismaa toodanguga võrreldes odavad. Kui teadlane saadab mõõtmise andmed mitme kuu möödudes, on sellest plaani tegemisel ju vähe abi.
Mehis Viru
treener
Treeningutel peab olema pidev monitooring, et jälgida, kuidas sportlane areneb ja koormusi talub. Kergejõustikus sobivad Ivari tehtud aparaadid väga hästi jõu- ja kiirusnäitajate testimiseks. Samas on võimalik neid kohandada ka teistele aladele, aga see eeldab mõningasi teadmisi biomehhaanika valdkonnas.
Tean, et Ivari loodud tehnikat kasutatakse palju ka Soomes, Rootsis ja teisteski välisriikides. Minu andmetel on kõik rahul. Selge, et teatud asju saaks parandada, ent küllap Ivar sellega tegelebki. Mina olen tema aparaatide ostmiseks päris palju raha välja andnud. Kuna kasu on märgatav, kavatsen tulevikuski tema tehnikat osta. Ivari tehnikat kasutades muutuvad treeningud aktiivsemaks.
Kadri Viigipuu
tõkkejooksja
Enne võistlusi on nende aparaatidega väga hea teste teha, näitab kiiruse ja jõu vahekorra täpselt ära. Ka tavalistel treeningutel on aparaatidest kindlasti kasu, kasutame neid vähemalt kord nädalas.