/nginx/o/2009/05/28/185427t1he24c.jpg)
Turu-Uuringute AS-i igakuise küsitluse kohaselt langes usaldus juunikuus valitsuse ja peaminister Andrus Ansipi suhtes rekordiliselt madalale tasemele ning selle põhjuseks nähakse eelarvekärbetega tehtud raskeid otsuseid.
Usaldus valitsuse ja peaministri vastu langes rekordiliselt madalaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku 23 erinevat institutsiooni hõlmanud uuringu kohaselt usaldas valitsust ja peaministrit juunis 36 protsenti vastanutest. Näiteks mais usaldas peaministrit 39 ja aprillis 40 protsenti vastanutest ning valitsust vastavalt 40 ja 38.
Seejuures hakati usaldust peaministri suhtes küsima 2006. aasta jaanuarist alates ning nii madal pole see veel kunagi olnud. Näiteks 2006. aasta märtsis usaldas peaministrit 74 protsenti vastanutest. Valitsuse reitingut hakati uurima 2005. aasta algusest alates ning nii madal pole see samuti veel olnud.
Samuti oli 1000 vastajaga uuringus inimeste usaldus madal ka erakondade (22 protsenti) ja riigikogu (33 protsenti) suhtes .
«Poliitikute usaldusvääruse langus on tõenäoliselt tingitud kärpevajadusest tingitud ebapopulaarsetest otsustest nagu näiteks käibemaksu tõus 1. juulil,» märkis uuringujuht Tõnis Stamberg. «Samas avaldab usalduse langusele kindlasti mõju ka uue töölepinguseaduse vastuvõtmine (hoolimata ametiühingute protestist), millega kardetakse kaasnevat koondamislainet.»
Vaatlusaluste institutsioonide seast usaldasid Eesti 15-74-aastased elanikud juunis kõige enam päästeametit, mida usaldas täielikult või pigem usaldas 93 protsenti vastanutest. Ka varasematel kuudel on päästeamet püsinud usaldusreitingute tipus.
Kõrge oli elanike usaldus juunis ka piirivalve (86 protsenti), politsei (80), kaitseväe (79), maksu- ja tolliameti (77) ning Eesti panga (75) vastu.
Uuringufirma teatel on jätkuvalt mitte-eestlaste hinnang poliitiliste institutsioonide usaldusväärsusele tunduvalt madalam kui eestlaste oma. Vaid erakondi usaldavad mitte-eestlased eestlastega võrreldes enam.
Juunis usaldas riigikogu 37 protsenti eestlastest ning 24 protsenti mitte-eestlastest, valitsust 44 protsenti eestlastest ning 17 protsenti mitte-eestlastest, peaministrit 46 protsenti eestlastest ning 14 protsenti mitte-eestlastest, erakondi aga 17 protsenti eestlastest ning 30 protsenti mitte-eestlastest.
Küsitlused on näidanud, et mitte-eestlaste seas on toetus kõrgeim Keskerakonnale, eestlaste seas on nelja suurema erakonna toetajaid pea võrdselt (teiste erakondadega võrreldes veidi arvukamalt on toetajaid Reformierakonnal), teatas uuringufirma.