Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Arvamusliidrite lõuna: Euroopa Liidus – kuidas edasi?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Poolteistsada Eesti arvamusliidrit arutles eile Postimehe ja Radisson SAS hotelli korraldatud lõunal eelmise presidendi Lennart Meri ja Helsingi Ülikooli professori Mart Saarma kõnede valguses, kuidas peaks Eesti oma arengus edasi liikuma.

Lennart Meri ütles, et nüüd, mil on saabunud aeg asendada liitumiseelne õhin kindlameelse ratsionaalsusega, tuleb mõelda selle üle, mis on meil oma kogemustest Euroopa Liitu kaasa võtta ning milline on Eesti enesekehtestamise strateegia seal.

Ta hoiatas, et kui neile kahele küsimusele selget vastust ei leita, pihustub Eesti euroliidus pärast 1. maid 2004, mil liitumine saab tegelikkuseks.

Meri pakkus Eestile välja kaks edasimineku varianti, mõlemad pärit Põhjamaadest. Esiteks Soome, mis võttis eesmärgiks tuua oma maa Euroopa perifeeriast Vana Maailma keskmesse ning ühitas seejärel oma kogemused Euroopa ühtsete eesmärkidega.

Pangem end maksma

«Soomele kasulikud ja vältimatud arengud sõnastati Euroopale vältimatute ja kasulike arengutena,» meenutas Meri põhjanaabrite käitumist.

Seevastu Rootsi valis Meri hinnangul Euroopa Liidus mugavama ja passiivsema strateegia, mille tulemusena kunagine «jah» Euroopale asendus 14. septembril «ei»-ga ühisrahale.

«Rootsi võib olla uhke, aga ta ei ole Euroopa keskmes,» nentis Meri.

Nende kahe näite põhjal soovitas Meri valida Eestil euroliidus aktiivse «jah»-sõna, mis aitab end seal nõudlikul kombel maksma panna.

Lennart Meri hoiatused

Kuigi Eesti on juba koolitanud välja ning saatnud Euroopasse kümneid riigi esindajaid ehk sõnumiviijaid, pidas Meri tähtsaks leida vastus küsimusele, kes sõnastab Eesti sõnumi Euroopale.

«Koduse platvormi kaasavõtmine Euroopasse eeldab korralikku kodutööd, mida ei saa teha ühte valimisperioodi silmas pidades,» pani Meri teda kuulanud kümnetele poliitikutele südamele.

Samuti küsis Meri poliitikuilt, aga ka teistelt arvamusliidritelt, miks on paljud aastate jooksul koostatud Eesti arengukavad ja -strateegiad jäänud riiulile tolmuma. Ta hoiatas, et kui neid ellu ei rakendata, «võib Eesti muutuda koomiliseks Euroopa Liidu äärealaks».

Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor neurobioloog Mart Saarma seadis nagu Merigi Eestile tulevikutee otsinguil eeskujuks Soome, kus on kombeks riigi ja rahva arenguteel kerkivaid olulisi küsimusi ausalt ja põhjalikult analüüsida, enne kui tegudele minna.

Saarma märkis, et pärast 14. septembri referendumit on Eesti muutunud Euroopa silmis heast koolipoisist mitte ainult teiste riikide partneriks, vaid ka konkurendiks. «Enam meile armu ei anta,» ütles ta. «Meid hakatakse hindama kvaliteetsete ideede, teaduse ja innovatsiooni põhjal.»

Olgugi et Eesti on võitnud rahvusvahelisel areenil eduka, kõrge haridustaseme ja hea võõrkeelteoskusega riigi maine, ei pidanud Saarma seda piisavaks, et Euroopa tihedas konkurentsis läbi lüüa.

Lahates Eesti läbilöögivõimet ühinevas Euroopas, väljendas Saarma muret selle üle, et puudub igasugune süsteem, mis tagaks mujal maailmas hea ettevalmistuse saanud andekate noorte naasmise kodumaale.

Ta hoiatas, et Euroopa Liidus muutub nende tagasitoomine koju või koduülikoolides hoidmine veelgi keerukamaks kui seni, mistõttu Eestit võib hakata euroliidus kummitama koolitatud inimeste nappus.

Postimehe peatoimetaja Urmas Klaas hindas nii Lennart Meri kui Mart Saarma kõnedes mõtet, et tuleb hakata tööle.

«Esile tõstaksin veel Lennart Meri mõtet, et peame paika panema oma väärtused,» lisas Klaas. «Kui need on logadi ja korrastamata, võib tõesti ilmneda, nagu Meri ka ütles, et toodame tühjust. Mõtestamata tööst pole ju kasu.»

Postimehe eelmisel sümpoosionil möödunud talvel lahkasid kirjanik Mihkel Mutt ja Riigikogu spiiker Ene Ergma küsimust, kas Euroopa Liidus tohib köhida.

Eilne sümpoosion oli teemalt eelmise loogiline jätk, märkis Klaas. «Pärast suuri ajaloolisi otsuseid või sündmusi, kui midagi on saavutatud, tekib tihtipeale mõttepaus: kuidas edasi,» ütles ta. «Eesti on praegu, pärast 14. septembri rahvahääletust sarnases seisus: kuidas minna edasi.»

Peatus järgmise etapi eel

Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik tunnistas, et esialgu oli Postimees kavatsenud arvamusliidrite lõunasöögi korraldada septembris, kuid lükkas selle mõne nädala edasi, sest vastasel juhul oleks üritus võinud euroreferendumi kuupäeva läheduses omandada propagandistliku tausta.

Kadastik põhjendas eilse lõunasöögi korraldamist ja valitud teemat vajadusega teha pikas euroliitumise protsessis vahepeatus, enne kui alustada järgmist etappi.

Ta võrdles euroliitu Kroonika kalendris detsembrit illustreeriva Anu Saagimi pildiga, mis ahvatleb kohe aasta viimase kuu ette keerama. Kuid sel juhul võivad paljud nüüdse reaalsuse ja lõppeesmärgi vahele jäävad asjad sassi minna, hoiatas Kadastik.

Mis võiks olla Eesti sõnum, mida euroliitu viia, ja kes võiks olla selle sõnumi sõnastaja?

Siim Kallas

Reformierakonna esimees

Põhimõtteliselt peab selle sõnumi sõnastama valitsus koos parlamendiga, ja nad on selle juba sõnastanud. Need on punktid, mida Meri ja Saarma oma ettekannetes märkisid: me üritame viia Euroopasse paindlikkust ja dünaamikat, ning nagu üks Saksa pankur ütles: «Rohkem turumajandust!»

Linnar Priimägi

pedagoogikaülikooli õppejõud

Sõnumi sõnastaja peaks olema Lennart Meri. Kui me otsime Euroopa Liidu volinikku, pole meil vaja kedagi teist otsima hakata. Tema on see, kes teab täpselt, mida on tarvis teha - ilma irooniata. Teised Euroopa volinikud on kõik noored poisid. Arvan, et kui Meri oma soliidsusega ütleb, et poisid, teeme asjad niimoodi, siis tehaksegi.

Mihkel Mutt

Sirbi peatoimetaja

Me oleme väike, aga me ei pea olema säärane väike, kelle peale vaadatakse nagu asjatule vastikule tülitekitajale. Me oleme sümpaatne ja tark väike, kes teab oma kohta - see on kõige tähtsam, sest siis kuulatakse. Ta tuleb siis ütlema, kui tal on oma kaalukad mõtted öelda.

Aadu Luukas

suurärimees

Sõnumi kajastajaks võiks olla ühiskondliku leppe foorum. Ja tema otsustada oleks, milline see sõnum on. President ütles, et Eestis on vaja pikemate ja kaugemate eesmärkide osas kokku leppida. See on tubli ja meeldiv, kui president on seisukohal, et Eestis peab olema kolm mitteformaalset eesmärki. Nüüd võiks olla järgmised kolm või kümme eesmärki.

-------------------------------------------

Kuidas suudab Eesti teie arvates Euroopa Liidu tihenevas konkurentsis vastu pidada?

Marek Strandberg

Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees

Iseseisvalt, ise mõeldes, ja targalt ahne olles. See, mis on tänaseks Eesti innovatsioonivallas tekkinud, on küllaltki masendav. Välismaal koolitust saanud innovatsioonimänedžerid valvavad riiklikes asutustes, et Eestis ei tekiks konkurentsivõimelist tööstust ja tehnoloogia arendust, tunduvalt karmimalt kui meie Lääne konkurendid. Kõikvõimalikud arendusprojektid Eestis üritavad võimalikult pingsalt valvata selle järele, et riiklikku raha ei kulutataks tööstuses tehnoloogilise seadme loomiseks, vaid asja peale, mis konkurentsivõimet võimalikult vähe tõstab, nagu haldamine, koosolekute pidamine, ringisõitmine, koolitamine.

Viivi Luik

kirjanik

Enne Euroopa Liidu hääletust oli palju juttu sellest, mis meist saab ja kuidas me säilitame oma identiteedi. Teine küsimus oli see, mis siis saab, kui siia tuleb palju võõraid. Mart Saarma ütles väga selgelt ja ilusti, et kõik oleneb meist endist, ja me ei pea sugugi võtma inimesi, kes teevad musta tööd. See on meie valida, kas võtame väljastpoolt ajusid sisse, nagu haritud hiinlased ja hindud. See annab Eestile suure võimaluse edasi minna ja väga suure mänguruumi. Kõik oleneb meist endist: kas peame end viletsateks või valiku tegijateks, kas peame end nendeks, keda valitakse, või nendeks, kes ise valivad. Parem ise valida.

Vahur Kraft

Eesti Panga president

Eesti suudab Euroopas hakkama saada küll. Öeldakse, et oleme väiksed, aga tänu väiksusele peame suutma mitmeid asju teha paremini ja efektiivsemalt, et konkurentsis vastu pidada. Mulle tundub, et oluline märksõna on ka koostöö. Ressursse ei tohiks killustada, vaid jõud tuleb rohkem ühendada. Seda on ennegi nähtud, et kui püstitada selge eesmärk, mida me tahame ja kuidas tahame, siis eestlased koonduvad ühise eesmärgi taha.

Tagasi üles