Mart Saarma: rohkem konkurentsi

Eestil on tõepoolest rahvusvaheliselt eduka riigi maine. Olen seda isegi kogenud. On rõõm tõdeda, et mitmel alal, näiteks geenitehnoloogias ja informaatikas, oleme olnud väga aktiivsed ja kohati väga edukad.

Hariduses on olnud võimalus võrrelda Eesti noori mujalt tulnud noortega, jääb mulje, et eriti reaalainetes on haridus endiselt korralik. Jääb ka selline mulje, et kõrgharidus on populaarne. Selle üheks näiteks on, kui palju on loodud ülikoole. Vaatamata sellele, et muudes Põhjamaades peaaegu ei ole eraülikoole, on see, et Eestis on need loodud, küllaltki tark samm.

Soomet oodati Euroopa Liitu eelkõige kui suurt Venemaa eksperti. Eestil on tegelikult tõeline kogemus Venemaa tundmise osas. Sellest võiks paljugi kasu lõigata.

Kuid Eesti ülikoolides ja teadusasutustes puudub võrreldes euroliidu ülikoolide ja teadusasutustega tõeline konkurents ametikohtadele. Professorid valitakse endiselt vanadel põhimõtetel. Puudub tegelik rahvusvaheline konkurss, kompetentsuse hindamine ja võrdlemine Euroopa tasemega. Ka puudub euroopalik teadlase karjääriredel, kuhu kuuluvad väitekiri, töötamine välisriigis, kogemus rühma juhatajana ja alles siis professoriks tõusmine.

Väga tõsiseks probleemiks võib kujuneda Euroopa Liiduga liitumise järel ajude äravool. Juba praegu läheb väga palju noori välismaale. Nad saavad seal väga hea hariduse. /- - -/ Andekaid Eesti teadlasi on välisriikides, aga pole näha selgeid samme, et neid üritatakse kodumaale tagasi tuua. Repliike kohvilauas ei saa ju tõsiseks ettevõtmiseks pidada!

Euroopaga liitudes muutub andekate inimeste koju kutsumine ja nende kodus hoidmine suurusjärgu võrra keerulisemaks. Kui asjad hästi lähevad, on meil tulemas koolitatud inimeste puudus. Nagu Nokia kiire kasv imes 1980.-1990. aastatel endasse peaaegu kõik Soome insenerid - tekkis tühimik. Kujutage ette, mis juhtub, kui Eestisse Nokia tuleb. Kust me võtame inimesed?