/nginx/o/2014/01/14/2751250t1h4f21.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2010366t1h4d48.jpg)
Narvas seisavad ees suuremahulised tööd – kokku rekonstrueeritakse 43 km vee- ja 33,5 km kanalisatsioonitorustikke.
Uus veepuhastusjaam toob puhta joogivee 63 000 narvalasele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ASi Narva Vesi jaoks on tegemist mahukate töödega, sest need puudutavad suurt osa vee- ja kanalisatsioonitorustikust. Nagu ütleb ettevõtte projektijuht Hilje Õunapuu, on tööd hädavajalikud. «Veelekete protsent kõigub 30 ja 35 vahel, kanalisatsiooni imbuva sademe- ja pinnasevee kogus samuti.» Õunapuu loodab, et peale ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimistööde lõppemist veelekete ja kanalisatsioonitorustikesse sattuva liigvee osakaal langeb märgatavalt.
Suuremahulistest töödest pole torustiku renoveerimine aga sugugi ainus. Neljandal septembril pandi keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse eestvedamisel nurgakivi ka ASi Narva Vesi uuele veepuhastusjaamale. Koos torustiku renoveerimise ja uue veepuhastusjaama rajamisega ulatub investeeringu maht enam kui 45 miljoni euroni, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil kaetakse 29 miljonit.
«Tegu on narvakate igapäevast elukvaliteeti ilmselt kõige enam mõjutava investeeringuga, mis viimaste aastate jooksul on tehtud. Puhast joogivett on Narvas oodatud pikalt, seepärast investeerime siia jõuliselt ning 2015. aastaks saavad 63 000 narvakat olla kindlad, et kraanist tulev vesi on puhas ja kvaliteetne,» rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
«Narva linn kasutab joogiveeks Narva jõe ülemjooksult võetavat pinnavett, mida tarnitakse Vaivara vallast Mustanina külast Mustajõe veehaardest Narva linnani 26 km veetorustiku kaudu,» tutvustab Õunapuu. Nii jõuab see 1975. aastal rajatud veepuhastusjaama, mis on nüüdseks töötanud 38 aastat. See on Õunapuu sõnul aga täielikult amortiseerunud – vananenud on nii seadmed, hoone kui ka tehnoloogia. Joogivee kvaliteet halvenes märgatavalt alates 2004. aastast. «Kuna Narva jões esineb palju looduslikke orgaanilisi ja mitteorgaanilisi aineid ning Narva linnas töötav veepuhastusjaam on täiesti amortiseerunud ja kasutusel on ainult üheastmeline töötlus, siis ei suuda töötav jaam narvalastele tagada normidele vastavat joogivett,» võtab Õunapuu kokku praeguse olukorra.
Kasutades joogiveeks pinnavett on Narva linn koos Tallinnaga unikaalses seisus – kõik teised Eesti linnad kasutavad joogiveeks põhjavett, mille tõttu pinnavee kasutamine seab veepuhastusjaamale omad nõudmised. Uues veepuhastusjaamas kasutusele võetav tehnoloogia on Euroopas ja mujal maailmas kasutusel olnud aastakümneid ning end tõestanud. «Viisime enne tehnoloogia valikut läbi pilootkatsetused, et valida välja Narva jõest võetava toorvee töötlemiseks sobivaima tehnoloogia. Tänu mitmeastmelisele toorvee töötlemisele ja kasutusele tulevale tehnoloogiale vähendatakse erinevate metallide ja teiste ohtlike ainete kogust ning parandatakse vee tajutavaid näitajaid. Vesi tuleb mikrobioloogiliste näitajate poolest ohutum ning vähendatakse tunduvalt orgaaniliste ainete kogust, seepärast ei teki narvalastele tarnitavas ja nende poolt tarbitavas joogivees enam tervisele ohtlikke keemilisi aineid – trihalometaane,» kinnitab Hilje Õunapuu.
Ühtekuuluvusfond kaasfinantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu 64,44 protsendi ulatuses projekti «Narva linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine», mille raames rekonstrueeritakse Narva linna ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, rekonstrueeritakse Mustajõe veehaare ning rajatakse uus Narva linna veepuhastusjaam. Kogu projekti maksumuseks on 45,7 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfond maksab 29,4 miljonit eurot. Puudujäävad 16,2 miljonit investeerivad Narva linn 11,4 miljoni euro ja Narva Vesi AS 4,8 miljoni euro ulatuses.
«Sisuliselt võib öelda, et kui Ühtekuuluvusfond ei oleks Narva projekti kaasrahastanud, oleks projekt ellu viimata jäänud, sest ligikaudu 46 miljoni euro leidmine Narva linna eelarvest või Narva Vesi ASi omavahenditest olnuks võimatu,» ütleb Õunapuu. «Ühtekuuluvusfondi rahastamiseta jooks narvalased veel mitmeid ja mitmeid aastaid normidele mittevastavat vett ning kahjustaks trihalometaanidega oma tervist, kuni praegu töötav veepuhastusjaam oleks töötamast lakanud.»