Pärast tasuta kõrghariduse rakendumist peavad värsked üliõpilased kohanduma uute oludega, milleks on õppetulemuste põhine stipendiumi puudumine ning kohustus läbida aastas 60 EAP mahus õppeaineid. See tähendab, et kohustusi on rohkem, aega näiteks kooli kõrvalt töötada ja sellega raha teenida vähem.
Tallinna Ülikooli astunud Jarmo on viimased pool kuud korterit otsinud ning täheldanud, et parimad pakkumised lähevad tehinguks mõningatel juhtudel juba kuni poole tunniga. «Kuna kolimisega pole kiiret, siis ootan selle esmase hullumise möödumist. Valikus on ka pakkumised otse omanikult, kuid neid on tõeliselt vähe.»
Samasse kooli astunud Janeti hinnangul on olukord suisa õudne. «Hea meelega elaksin kodus Lääne-Virumaal, aga iga päev pealinna sõita muutuks väsitavaks,» arutleb tüdruk. Samas näeb ta tasuta kõrghariduses vaid plusse.
«Mul poleks võimalik õppimise eest maksta ning pangalaenuga end kohe kindlasti siduda ei soovi,» ütles ta.
Enamikule üliõpilastele jääb seega variandiks otsida korter ja maksta maakleritasu, ühe (mõningatel juhtudel ka kahe või kolme) kuu üür ning tagatisraha. Üürihinnad laiuvad turul seinast seina nagu ka korterite seisukord, kuid keskmisi vajadusi rahuldav ühetoaline korter maksaks 150-250 euro kanti, millele lisanduvad veel kommunaalmaksed. Mitmetoalise korteri üürimisel tuleks ühe üliõpilase kohustus kuu kohta märgatavalt väiksem, kuid siiski piisavalt märkimisväärne.
Õpilaselamud ei tundu aga paljudele üliõpilastele atraktiivsed, olgugi, et tegu on odavaima variandiga üüripinna rentimisel. Mõnes neis võib kuu kulutuste piirmäär jääda 50-100 euro kanti.