/nginx/o/2013/09/04/2009666t1h3635.jpg)
Eeloleval nädalavahetusel tähistatakse vanavanemate päeva ning Eesti Statistikaameti sel puhul tehtud blogisissekandest selgub, et praegused vanaemad ja vanaisad on eakamad kui varem, kuid nende oodatav eluiga on tõusnud.
Tänapäeva vanavanemad: haritud eakad linnainimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta rahvaloendus näitas, et praegused vanavanemad on varasemate põlvkondadega võrreldes eakamad. «Selle põhjuseks on tänase põlvkonna käitumine – sünnitamist lükatakse edasi,» kirjutab rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit statistikablogis. «Kui kahekümne aasta eest oli keskmine sünnitaja 25-aastane, siis tänapäeval sünnitatakse keskmiselt 29 aasta vanuses – nagu ka vahetult sõjajärgseil aastail.»
Tiit toob välja, et praegused vanavanemad saavad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid. 60-aastasel vanaisal seisab ees veel keskmiselt 18 ja vanaemal 24 aasta jagu elupäevi, 70-aastastel aga vastavalt 12 ja 15 eluaastat.
Statistika näitab, et maa-vanaemad on tänapäeval vähemusse jäänud. Kui võrrelda linnalistes ja maa-asulates elavaid inimeste arvukust, siis selgub, et meestest elab eakaid (vanuses 65+) ja nooremaid täpselt ühtviisi 34 protsenti maal ja 66 protsenti linnas. Naistest elab eakaid maal 30 protsenti, nooremaid 31 protsenti.
Ka lastelastega koos elavaid vanavanemaid ei ole eriti palju – vaid 11 protsenti kõigist kuni 15-aastastest lastest elas 2011. aastal leibkonnas, millesse kuulus vähemalt üks vanavanem. Selliseid kuni 15-aastasi lapsi, kelle peres polnud isa ega ema ja keda kasvatas vaid vanavanem või vanavanemad, oli 1500 ehk 0,7 protsenti selleealistest lastest.
Tänaste vanavanemate puhul hakkab silma, et nad on kõrgelt haritud. Enam kui pooltel Eesti vähemalt 65-aastastest on kesk- ja veerandil kõrgharidus, kusjuures selle põlvkonna puhul on meeste ja naiste haridustasemed võrdlemisi sarnased, märkis Ene-Margit Tiit. Enamik vanavanemate põlvkonnast oskab ka vähemalt üht võõrkeelt, kusjuures see on kõige sagedamini vene keel, kuid lisaks inglise keelele kõneldakse ka saksa ja soome keelt.