Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Õppetunnid, vaheaasta ja konkurents

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pühapäeval Eesti koondislastena EM-finaalturniirile pääsu üle rõõmustanud koondislaste elu ei tohi järgneva kahe aastaga muutuda liiga mugavaks.
Pühapäeval Eesti koondislastena EM-finaalturniirile pääsu üle rõõmustanud koondislaste elu ei tohi järgneva kahe aastaga muutuda liiga mugavaks. Foto: Andres Haabu

Kuigi Eesti korvpallikoondisel pole tuleval suvel ootamas ühtegi ametlikku mängu, tuleb koondis jätkuvalt töös hoida.

«1990ndatel tegime vea, kui jäime lootma ühtede ja samade meeste peale, nagu nad jääksid mängima elu lõpuni,» meenutas Eesti koondise endine peatreener Üllar Kerde siinse korvpalli viimase kuldse põlvkonnaga kaasnenud häid ja halbu külgi. Kogenud treeneri lauses peitus ka tõde, miks polnud Eesti korvpall pärast 2001. aastat enam EM-finaalturniirile jõudnud, ja soovitus, kuidas pühapäeval 2015. aastaks ihaldatud pääsme hankinud koondist kahe aasta jooksul erksama hoida.

Tänavu suvel koondisse kuulunud ja rahvuskangelasteks kerkinud mängijatel ei tohi tekkida asendamatuse tunnet. Mõistagi oleks naiivne arvata, et kahe aastaga ilmuvad ei tea kust välja sellised mehed, kes suudavad kõigutada viimase kümne aastaga Eesti koondise tuumikuks kujunenud mängijate positsioone.  Rapla TYCO peatreeneri Indrek Ruudu hinnangul leidub aga pühapäeval triumfeerinud koondises ka neid, kelle kohta võiksid noored tulijad püüda.

Tagasi üles