Väärtuslikema leiu eest maksti ligi 100 000 eurot

Kaarma vallast 2007. aastal leitud aare sisaldas ligi 950 münti, neist suurem osa Rootsi margad ja öörid, aga hulgas oli ka Lääne-Euroopa, Taani ja Liivimaa verminguid. Foto: Muinsuskaitseamet

Alates 2002. aastast on riik muinasaarete leidjaid premeerinud tuhandete kroonide ja eurodega. Suurimaks leiutasuks on siiani olnud 99 063 eurot, mis maksti Raasiku aarde eest.

Nimelt leidis 2011. aastal arheoloogiahuviline mees Harjumaal Anija vallas Linnakse külast viikingiaegse hõbeaarde, milles oli kokku 1329 münti ja üheksa hõbeeset. Leidja ei võtnud aaret ise maa seest välja, vaid teavitas leiust kohe muinsuskaitseametit.

Leiutasu suurus olenebki leidja seaduskuulekast käitumisest, leiu kultuuriloolisest väärtusest jms. Tasu suurus ei tulene leiu võimalikust rahalisest väärtusest mustal turul.