Tartu ülikooli politoloogi Karmo Tüüri sõnul võib Balti riikide presidentide kohtumisest Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obamaga välja tuua nii positiivseid, neutraalseid kui ka negatiivseid asjaolusid, kuid kindlasti ei olnud tegemist pelgalt formaalse kohtumisega.
Politoloog: USA ja Balti presidentide kohtumine polnud pelk formaalsus
«Tegemist oli märgilise sündmusega. Viimati toimus kokkusaamine sellises formaadis 15 aastat tagasi, 1998. aastal. Seega pole tegu pelga formaalsusega või viisakusüritusega. Kaugeltki mitte iga riik või president ei saa oma aktivasse panna ühisüritust USA presidendiga,» kommenteeris Tüür Postimehele.
Ta märkis, et kuna taolise kohtumise jaoks leiti aega pingelisel hetkel, kui Süüria röövib kogu tähelepanu, on samuti plussmärk, seega võib tervikuna ürituse kui sellise enda jaoks plusspoolele kanda.
Neutraalse aspektina võib Tüüri hinnangul välja tuua kohtumisel käsitletud teemad. «Energiajulgeolek, küberjulgeolek ja jagatud julgeolek ehk NATO artikkel number 5 on meie jaoks ülimalt olulised, kuid need on ka pidevalt laual ning liitlaste vahel loomulikud teemapunktid. Siit midagi erakordset välja lugeda pole mõtet,» lausus Tüür.
Samas tuleb Tüüri sõnul kergelt kahetseda asjaolu, et kohtumine ei leidnud aset suuremas formaadis, kus oleks koos olnud nii kolm Balti riiki kui viis Põhjamaad. See näitab politoloogi sõnul, et taoline koostöövõrgustik ei toimi piisavalt hästi.
«Noh ja kui olla väiklane, siis võiks ju hoobelda, et näe Venemaa presidendiga jättis Obama kohtumise ära, meie omadega aga kohtus! Kuid ärgem olgem kahjurõõmsad!» lisas Tüür.