Üle-eestiline Valimisliit on tegelikult sundüürnike seltsing

Sundüürnike pikett Toompeal 2004. aastal. Foto: Peeter Langovits.

Tallinnas sel sügisel valimistele minev Üle-eestiline Valimisliit seab eesmärgiks sundüürnike huvide kaitse ja taotleb riigilt hüvitist teisel pool idapiiri oma maadest ilma jäänud inimestele.

Valimisliidu registreerinud Kristiine Üürnike Ühenduse juhatuse esimees Henn Leetna ütles, et poliitikasse ajendab pürgima sundüürnike probleem, millega ta on tegelenud juba üle kümne aasta.

«Kohtutes ei ole me edu saavutanud ja ka Euroopa kohtu vastustest meile mingit edu loota ei ole. Nüüd me otsustasimegi osaleda kohalikel valimistel sellel eesmärgil, et tuletada meelde teistele volikogu liikmetele, et on olemas sundüürnikud, kellele on vaja hüvitada tekitatud kahjud,» põhjendas Leetna.

Valimisliidu trump on Leetna sõnul sundüürnike arvukus. «1997. aastal 17. septembril esines riigikogu istungil majandusminister Jaak Leimann, kes ütles nii: «Tõepoolest peame tõdema, et ligi 100 000 inimest ei saanud endi eluruumi erastada EVPde eest nagu teised.» Meie tuginemegi sellele, et Eestis on siiski 100 000 inimest, keda ei ole koheldud võrdselt riigi korterites elavatega.»

Leetna kinnitas, et sundüürnike probleeme saab kohalikus omavalitsuses edukalt lahendada, kuna kinnisvara õigusjärgsetele omanikele tagastamise otsuse võttis vastu riik, kuid selle korralduse pidi organiseerima omavalitsus.

Tallinnas läheb Üle-eestiline Valimisliit valimistele täisnimekirja ehk 100 kandidaadiga. Valimisliidu nimekirjas kandideerivad teiste hulgas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Iseseisvuspartei, Põllumeeste Kogu, Kuperjanovi Seltsi ja Kristiine Üürnike Ühenduse liikmed. Kokku on lepitud, et edu korral saab linnapeaks nimekirjas enim hääli kogunud liige.

Leetna sõnul kutsub valimisliit üles mõttekaaslasi ka teistes omavalitsustes sama nime all valimistele registreeruma. Hetkel ühtki teist Üle-eestilise Valimisliidu sõsarliitu veel loodud pole.

Liidu valimisprogramm on veel koostamisel, kuid Leetna sõnul kuulub sinna kindlasti punkt aidata lahendada idapiiri taha jäänud maade endiste omanike mured. Ühe lahendusena nähakse, et volikokku pääsemisel tehakse riigile ettepanek anda asendusmaad neile inimestele, kelle maad jäid piiri paikapaneku järel Petserimaale või endisele Ida-Virumaale.