Maailma suurim eestikeelne kool, 1786 õpilasega Viimsi kool pidas eile kolm aktust kolmes koolimajas ning täna on ees veel viis aktust – alles seejärel saab hiigelkool õppimisele keskenduda.
Maailma suurim eestikeelne kool kannab kogukonnavaimu
«Tere tulemast Viimsi kooli perekonda!» soovis direktor Karmen Paul eile suures koolimajas alustanud nelja esimese klassi lapsevanematele ja lastele. Samad sõnad lausus ta äsja valminud Randvere kooli kolmele esimesele klassile ning paar tundi hiljem viis aastat tagasi valminud Karulaugu koolimajas veel neljale esimesele klassile – kokku 11 esimesele klassile. Viimsi koolis on ühtekokku 78 klassitäit lapsi. Seitse aastat tagasi, kui suur koolimaja valmis, mahtusid kõik 1156 õpilast sinna ära.
Viimsi kool kasvab edasi – igal aastal on seal praeguste elanike järgi tulemas esimesse klassi umbes 200 last, lisaks uued elanikud, kes alles Viimsi valda kolivad. «See tähendab, et proovime tuleval õppeaastal veel ääri-veeri ära mahtuda, kuid 2015. aastal vajame kas uut 6klassilist maja Haabneeme või Viimsi aleviku piirkonda või vähemalt Karulaugu õppehoone (see asub nn suure maja naabruses – toim) juurdeehitust,» rääkis direktor tulevikust. Plaanide järgi võiks mõne aasta pärast olla Viimsis kolm – ka praegune Püünsi põhikool sealhulgas – 1.-6. klassi koolimaja ning suur maja alates 7. klassist kuni gümnaasiumi lõpuni.
Hoolimata peaaegu hoomamatust õpilaste hulgast kannab Viimsi kool kogukonnakooli ja sotsiaalse keskuse vaimu, nagu kinnitas teist aastat kooli juhatav Paul. Õpilaste klassidesse ja koolimajadesse jagamisel lähtutakse esimesena lapse elukohast ehk ühe küla lapsed koos. Äsja valminud Randvere koolimajja läksid 2.-4. klassidest üle just selle kandi lapsed.
«Viimsi piirkonna omapära on, et siin on teadlikud ja kõrgete nõudmistega vanemad,» iseloomustas Paul. «Nende üldine suhtumine on olla kooli tegemistesse kaasatud.»
Eilne päev polnud Viimsi esimese klassi lastele esimene päev koolimajas – möödunud neljapäeval olid kooli- ja klassiuksed avatud ning kõik lapsed koos vanemate ja isegi vendade-õdedega käisid õpetaja ja kooliga esmast tutvust sobitamas. Mingeid koolikatseid Viimsis ei korraldata ja pole ka klassidel erinevaid kallakuid.
1D klassi tüdruku Stella Pärteli esimesele koolipäevale olid kaasa elama tulnud vanemad õde ja vend ning vanemad. Stella oli veidi mures oma lugemisoskuse pärast, kuigi õppis tähed vanema õe kõrval selgeks juba päris väiksena. Arvutamine meeldib Stellale lugemisest hoopis rohkem. Suureks saades on ta mõelnud hakata lasteaiakasvatajaks, sama toredaks, nagu oli tema enda kasvataja Liisu.
1D klassi õpetaja Mariliis Tuuliku sõnul oskab enamik lapsi kooli tulles vähemalt natuke lugeda ning 20 piires ka arvutada. Aabitsas on kohe alguses tekstid – kolmelauselised neile, kes vähem lugeda oskavad, pikemad laused neile, kes paremini mõistavad. «Tähti hakkame kirjutama – õhus, tahvlile, isegi tapeedirullile, liikuvas aabitsas hakkame sõnu laduma,» kirjeldas õpetaja esimese klassi emakeeletundide sisu.