/nginx/o/2008/09/12/73944t1h49cf.jpg)
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) nimetab 86 miljoni kroonist ressursitasude ja aktsiisimaksude tõusu kritiseerimist sisutuks ja pinnapealseks jutuks.
Rohelised nimetavad sotse ja Rahvaliitu valetajateks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraatide üks liidreid, Eiki Nestor on ette heitnud nagu oleksid Rohelised ära ostetud 86 miljoni krooni eest.
«Midagi sellist pole sündinud ning Nestor unustab vist omaenda erakonna osalusel toimunud katuserahade jagamised,» teatas erakonne pressiesindaja.
«2008 aasta eelarvesse kirjutasid kõik parlamendierakonnad peale Eestimaa Roheliste sisse n-ö valijatele meeldimise summad 200 miljoni krooni ulatuses. Sotsialistid nende hulgas. Ainsana teatas EER, et ei osale sellises parteilises rahajagamises. Tuleb tunnistada, et mälu kaob koos võimult lahkumisega.»
Nestori nimetatud 86 miljonit krooni on aga peaasjalikult mõeldud koduomanikele energiaauditite, renoveerimisprojektide ja ehitusjärelvalve kinnimaksmiseks.
Rahvaliidu juhtpoliitik Tarmo Mändki sarjab ajalehes Meie Maa Eestimaa Rohelisi avalikult. Ta heidab ette, et isegi Ameerika Ühendriikides ei tõsteta ressursimakse ja Eestis seda tehes hävitatakse majandust. Roheliste arvates ei ole Ameerika Ühendriikide majanduse eeskujuks toomine just kõige parem näide, sest see riik on maailma suurim energiatarbija ning suurimate keskkonnamõjude tekitaja maailmas.
«Sellise eeskuju toomine on kohatu. Kuid ehk soovib Rahvaliit tõepoolest, et ka Eesti kasvataks oma niigi suurt ökoloogilist jalajälge veelgi,» ütles erakonna eestkõneleja Marek Strandberg.
«Rasketel aegadel on põhjust majanduse suunda muuta ja seada siht raiskamiselt arukale säästmisele. Loodetavalt on kõik targad kodanikud ka sellest aru saanud ning Eesti majandus on saamas uut hingamist just hoonete energiasäästu parandamise kaudu,» märkis ta.
Strandbergi hinnangul pole põhjust arvata, nagu saaks Eesti majandus taastuda muudmoodi kui viisil, kust pärines ka meie eelmise perioodi majanduskasv. See tuli eraisikute valmidusest ja soovist laenata ning kulutada. Energiasäästuprogramm soosib tema sõnul aga huupilaenamise asemel sihipäraselt just energiasäästu valdkonda tehtavaid laenuvõtte.
Juba sel nädalal alustavad Rohelised koos erinevate asjassepuutuvate huvigruppidega energiasäästukava sisustamist võimalike tegevusplaanidega.
EER peab oluliseks pikaajalisemat riiklikku ettemõtlemist, mida nimetatakse ka planeerimiseks - seda nii energiamajanduses, elamu- ja teedeehituses kui ka teistes olulistes valdkondades.
Pidavad ja tõepoolest ühiskondlikud kokkulepped näiteks selle kohta, millistes majades tahame elada, millistes koolides lapsed käivad, millise kvaliteediga ja kui palju teid meil vaja on, looksid nende hinnangul laiema kindluse ka ettevõtjatele, kes oma tegevuses riiklike planeeringutega saaksid arvestada.
Rohelised on nõus, et praegused otsused on olnud küllalt kiirustades tehtud. Seda enam kutsutakse teisi erakondi, riigiasutusi, ettevõtjaid ja ka kodanikuühendusi üles pikaajaliste eesmärkide sõnastamisele. Rohelised kutsuvad mõtlema selle üle, kuidas sõlmida kokkuleppeid, mis tõepoolest kestavad üle valimiste.