Teatrite säästuplaanid erinevad nagu öö ja päev

Alates augustist pole pühapäeviti inimestel enam draamateatrisse asja, kuna teater otsustas mängupäevi vähendada. Foto: Peeter Langovits

Kui enamik teatreid plaanib säästuajal uuslavastuste arvu ja tööaega vähendada, siis Vanemuine kavandab hoopis osalist Tallinnasse kolimist ja lubab publikule senisest rohkem uusi etendusi.

«Oleme läinud seda teed, et püüame oma repertuaari kasvatada, et kel on võimalik veel teatris käia, leiaksid omale sobiva lavastuse ja ei juhtuks see, et nad on kõik etendused juba ära näinud,» ütles Tartus tegutseva Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene. Ta lisas, et tänase seisuga on see taktika end õigustanud.

Nii plaanibki Taaralinna teater järgmisel hooajal uuslavastuste arvu tõsta seniselt 12 lavastuselt 16-le. «Loodame töötajatega teenida rohkem tulu, mitte kärpida nende palkasid,» selgitas Nõgene teatri plaane raskeid aegu võimalikult valutult üle elada.

Vanemuine toob esietenduse pealinna

Kui seni andis Vanemuine pealinnas ligi 30 külalisetendust aastas, siis uuel hooajal on kavas pealinnas antavate etenduste arvu vähemalt kahekordistada.

Kusjuures mõnda Vanemuise etendust näevad pealinlased enne tartlasi. Nii näiteks esietendub 27. novembril Tallinnas Solarise keskuses A. L. Webberi muusikal «Evita», tartlased saavad seda Vanemuise suures majas vaadata aga alles järgmisel aastal.

Linnateatris ei tule ühtegi uut lavastust

Linnateatri juhi Raivo Põldmaa aga kinnitas Postimees.ee'le, et esmakordselt teatri 44-aastases ajaloos pole neil sügisel kavas ühtegi uut lavastust. «Päris tööta näitlejad ei jää, võib-olla teeme kirjanduslikke luulekavasid, aga selliseid lavastusi, mida inimesed on harjunud Linnateatris nägema, oodata küll ei ole,» tõdes ta.

Ka on sunnitud teater kokku hoidma kõikvõimalikelt kuludelt, muuhulgas ka lavakujunduselt. «Kui olete vaadanud meie viimaseid välja tulnud lavastusi, siis neid tehakse nelja tooli ja kardinaga. See ongi Eesti teatri tulevik,» tõdes Põldmaa.

Draamateater loobub pühapäevastest etendustest

Draamateatri säästuplaan näeb ette väiksemat arvu uuslavastusi ning viiepäevase töönädala kehtestamist. «Alates 1. augustist on meil pühapäev etenduse- ja töövaba päev. Sellega hoiame kokku nii majakulude pealt kui ka vähendame inimeste tööaega, aga ka natukese palka,» sõnas Oja.

Tema kinnitusel kaotavad teatritöötajad viiepäevase töönädala tõttu ligi kümnendiku oma sissetulekust. «Teine valik oleks hakata inimesi koondama, aga see oleks valusam nii koondajale kui koondatavale,» lisas Oja.

Vene teatris 40-protsendine palgakärbe

Veelgi valusam palgakärbe tabab aga Vene teatri töötajaid, kelle sissetulekud vähenevad augustist kuni oktoobrini 40 protsenti.

«See tähendab, et minnakse kolmeks kuuks osalisele tööajale üle,» selgitas Vene teatri juht Jaanus Kukk. Ta lisas, et palgakärbe puudutab tervet kollektiivi. Ka on septembris ja oktoobris etenduste arv tavapärasest märksa väiksem. «Aga mitte oluliselt, sest me saame oma töid ja tegemisi nii sättida, et publik eriti ei kannata,» lisas ta. Teatrijuhi sõnul peaks nii karmist kärpest teoreetiliselt selleks aastaks piisama ja aasta viimastel kuudel saab teater oma tavapärases rütmis tööd teha.

Odavamad tükid

Uute lavastuste arvu plaanib vähenda ka Ugala teater. «Kui siiani oli üheksa etendust hooajal, siis nüüd oleks hästi, kui saaks seitse teha,» sõnas teatrijuht Hillar Sein. Võimalik palgakärbe selgub tema sõnul lähiajal, kuid teatrijuhi sõnul võib kõne alla tulla ka koosseisu optimeerimine.

Rakvere teatri juhi Joonas Tartu sõnul pole palgakärbe veel kindel, kuid seda eelistatakse koondamisele. «Kui rakendub must stsenaarium, siis valime materjali selle järgi, kus on väiksem trupp, mille saab odavamalt ära teha ja millega saab rohkem tulu teenida - kultuuripoliitiliselt, pehmelt öeldes, on tegu nõmedate otsustega,» sõnas ta.

Nukuteatrit aitavad europrojektid

Eurorahad peaksid aga aitama rasked ajad üle elada nukuteatril. «Meie tegime kärped jaanuaris ja veebruaris juba ära, vähendasime töökoormust ja palka, alates maist aga läksime normaalsele tööajale üle,» selgitas teatrijuht Meelis Pai. Tema sõnul koostas teater paari aasta eest mitu europrojekti, mis nüüd aitavad raske aasta üle elada. «Suur saal saab sügisest valmis, järgmine aasta avame muuseumi ja need aitavad teatril põhitegevusega edasi minna,» selgitas Pai.

Linnateatri juhi Raivo Põldmaa sõnul on teatrid sunnitud nii karmilt kärpima ja kokku hoidma, kuna drastilistest säästmistest anti nii hilja teada. «Teatrid on reeglina väga juhtidega ja oskavad oma elu reaalaajas planeerida, aga kui tahetakse viie kuuga tagasi tõmmata viis aasta, siis see lööb meid käpuli,» tõdes Põldmaa. Tema sõnul oleksid teatrid pääsenud karmidest säästuvõtetest, kui neile oleks antud 12 kuud aega oma plaane ringi teha.

Pärnu Endlalt ja rahvusooperilt Estonia ei õnnestunud Postimees.ee'le kommentaari saada.