Loovisikud hakkavad riigilt suuremat toetust saama

Kolmapäeval otsustab Rakvere linnavolikogu lisaeelarve vastuvõtmise. Foto: Toomas Huik / Postimees

Kultuuriministeeriumi koostatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise eelnõu kinnitamisel ei pea loovisik loometoetuse saamiseks registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE), samuti suureneb loovisikutele toetuseks makstav summa. 

Loovisikute ja loomeliitude seaduses on loovisikule makstav toetus fikseeritud keskmise palgaga, olles viiendik Eesti keskmisest palgast. Toetussumma suurenemise põhjuseks on Eesti keskmise palga suurenemine viimasel paaril aastal.

Kui praegu makstav toetus on viiendik Eesti keskmisest palgast, siis Eesti Kirjanike Liidu ettepanek oli suurendada pearaha viiekordseks ehk Eesti keskmiseks palgaks liikme kohta. Riigil seda raha kusagilt võtta ei ole. «Hea uudis on see, et summad ikkagi tõusevad. Seoses juba keskmise palga tõusuga,» sõnas Siil.

«Kõik loomeliidud on valmis täiendava kohustusena loomeinimese eest sotsiaalmaksu maksmise enda peale võtma, selles probleemi ei nähta,» selgitas kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Ragnar Siil.

Kui praegu peab toetuse taotleja registreerima FIEks, et tal oleks võimalik tasuda sotsiaalmaksu ja saada ravikindlustust, siis edaspidi selline kohustus kaob ning toetust saava loovisiku eest hakkaks sotsiaalmaksu tasuma loomeliit.

Siiski puudutab muudatus eeldatavalt väga väikest ringi inimesi: kui kokku on Eestis 16 tunnustatud loomeliitu, mis ühendavad enam kui 4000 inimest, siis vabakutselise loovisiku toetust saab neist vaid mõnikümmend. 2010. aastal oli toetusesaajaid 38 ja aasta hiljem 36. Seaduse jõustudes ei ole ette näha ka eelarveliste kulude suurenemist, seisab seletuskirjas.

Lisaks plaanitakse tõsta nende loovisikute protsenti, kes võivad samal ajal mitmes loomeliidus olla. Eelnõus on kirjas, et kui loomeliidul on soov saada loomeliiduna tunnustust, ei tohi üle 25 protsendi liikmetest juba teise sama loomeala loomeliidus olla. «Ehk liikmete kattuvus ei tohi olla üle 25 protsendi. Seda protsenti nüüd me nähtavasti tõstame,» selgitas Siil, ja lisas, et kultuuriministeerium pakub kattuvate liikmete määraks 40 protsenti.

Probleem on Siili sõnul aga loomeala mõiste piiritlemisel. Näiteks teatrivaldkonnas tegutsevad näitlejate liit ja lavastajate liit, kus mõlemad on küll teatrivaldkonnas, kuid kutseala on erinev. «Lavastajad ja näitlejad on küll üks sama valdkond, aga kompetentsid on erinevad. Seal on kattuvus täiesti õigustatud,» lausus Siil, ja selgitas, et selliseid asju mitte segi ajaga, tuleks tõsta liikmete kattuvuse protsenti eri loomeliitudes.

Loomeliitude ja kultuuriministeeriumite esindajate nädala aega tagasi toimunud  kohtumisel toodi välja, et kui täna on lubatud loomeliidul kuni 10 protsenti riigi makstavast toetusest kasutada administeerimiseks, näiteks kogu süsteemi ja stipendiumite väljaandmiseks, aruandmise administreerimiseks. «Suurematel loomeliitudel, millel on tuhat liiget või 500 liiget, siis nendel ei ole probleemi, nemad saavad sellega hakkama. Väiksematel loomeliitudel, kui sul on seal 60 liiget, siis see 10 protsenti on nii väike summa, et tegelikult ei kata kulutusi. See võiks olla kuni 15 protsenti. Siil toob välja, et iga selline protsendi suurendamine tähendab aga, et vähem raha jääb loojatele endile.

Loovisikute ja loomeliituse seaduse muudatus jõustub 1. jaanuaril 2014.