/nginx/o/2013/08/09/1959420t1he6c6.jpg)
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seadusemuudatuse, mille eesmärk on psüühiliste erivajadustega inimestele erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamine.
Valitsus kiitis heaks erihoolekandeteenuste kitsaskohtade kõrvaldamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erihoolekandeteenustes toimuvad suuremad muudatused puudutavad inimesi, kes saavad asendushooldusteenust aga oma turvalisuse, toimetuleku, hooldusvajaduse ja järelevalve tagamiseks vajavad ka erihoolekandeteenuseid. Nendele inimestele antakse õigus saada erihoolekandeteenuseid eelisjärjekorras.
Oluline muudatus puudutab puuet taotlevatele lastele rehabilitatsiooniplaani koostamist. Nimelt kaob kohustus koostada rehabilitatsiooniplaan juhul, kui tegemist on korduva puude ekspertiisi taotlemisega.
Muudatuse kohaselt koostatakse rehabilitatsiooniplaan erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks alates 16. eluaastast (varem 18) ning SKA võib järjekorda võtta ka isiku, kes on 16-aastane. See tagab, et täisealiseks saanud teenuse vajaja hakkaks võimalikult kiirelt vajalikku teenust saama.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) hakkab erihoolekandeteenuse järjekordi pidama maakonnapõhiselt iga erihoolekandeteenuse kohta eraldi. See tagab, et vabanenud kohad jääksid paiknema üle Eesti.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust sügava liitpuudega isikutele, saab muudatusega õiguse palgata ka hooldustöötajaid.