Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Sults astus kasiinosaarele sammukese lähemale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rajatava puhkekeskuse suurim ja tähtsaim osa on kasiinosaar. Selle kõrvale jääb moodsa kontserdisaaliga kultuurisaar ning mõnusaks ajaveetmiseks mõeldud peresaar.
Rajatava puhkekeskuse suurim ja tähtsaim osa on kasiinosaar. Selle kõrvale jääb moodsa kontserdisaaliga kultuurisaar ning mõnusaks ajaveetmiseks mõeldud peresaar. Foto: OÜ Ars Projekt

Linnavolinik Märt Sults sai võitluses Tallinna lahte kasiinosaare rajamise eest järjekordse etapivõidu.


«Kuni detailplaneeringu algatamise loa saamiseni on kõik tehtud. Me vormistame asja korrektselt ära nähtavasti septembriks või oktoobriks. Ning Saksamaalt saime oma äriplaanile ülihea hinnangu,» kinnitas Sults täna Postimees.ee'le.

Ta lisas, et detailplaneeringu avalikustamise ja protestide esitamise faas peaks minema kiiresti ja valutult, sest esiteks kaldast mitmesaja meetri kaugusel meres asuval kasiinokompleksil pole naabreid, kes võiksid protestida. Ning teiseks peaksid kõik mõtlevad inimesed Sultsi sõnul aru saama, et see asi on kõigile kasulik.

Ka keskkonnamõjude hindamisega lubas linnavolinik uueks aastaks hakkama saada ning takistuseks ei saa tema sõnul ka see, et Eestis puudub vette ehitamist reguleeriv seadus.
«Seda seadust hoitakse kinni ainult ühe asja pärast. Nii rannapromenaad kui kõik muud asjad seisavad ainult sellepärast, et Edgar tahab Tallinna lahte ühte kuju püstitada,» muigas Sults ning kinnitas, et tema plaanide elluviimist see ei takista.

«Ma sain nüüd lõpuks Saksamaalt kätte turu-uuringu ja äriplaani. Meie idee on nii kõva, et kui kõik ükskord valmis on, siis peaks tasuvusaeg olema kolm aastat. Nii kiiret tasuvust pole ühelgi asjal. Ma ise ei osanud ka seda oodata, aga siin poolkeral ühtegi sellist asja veel polegi,» kinnitas Sults.

Tänaseks on ta projekti investeerinud 201 00 krooni enda ja sõprade raha. «Aga me koos sõpradega töötame praegu ilma rahata. Normaalne inimene saab ju aru, kui palju see asi ükskord sisse hakkab tooma. Kui esimesed summad hakkavad laekuma, siis tulevad sealt ka palgad,» lausus linnavolinik.

Kõige raskem oli Sultsi sõnul päris alguses, kui kasiinosaare juttu veel tõsiselt ei võetud. «Kui see asi veel väga muinasjutu moodi oli, siis tuli iga liigutuse eest ette maksta, hiljem läks lihtsamaks,» rääkis ta.

Ehitamine saab tema sõnul veel lihtsam olema, sest siis on asjal juba suured ja tugevad investorid taga. Aga investorid ei tule enne, kui detailplaneering valmis on. «Sest Eestis on nii viletsad seadused, et detailplaneeringu menetlemine võib seitse aastat aega võtta ja ükski tõsine Lääne investor sellise asjaga ei riski,» põhjendas Sults.

«Tahame detailplaneeringu valmis saada veel selle aastanumbri sees. Me teeme seda kohutavalt kiiresti. Nii kiiresti pole vist ühtegi detailplaneeringut varem menetletud. Ja seda sellepärast, et mehed töötavad südame järgi, mitte raha pärast,» selgitas linnavolinik.

«Kui ükskord ehitamiseks läheb, siis saarte ehitamine on iseenesest odav. See maksab umbes 200-300 miljonit krooni. Aga need asjad, mis sinna saarte peale tulevad, lähevad juba suurusjärgu võrra kallimaks. See summa võib kahe miljardi kroonini ulatuda. Aga niipea kui saared valmis saavad, siis need on kohe kinnisvara, mille tagatisel saab juba pangast laenu võtta,» rääkis Sults.

Märksõnad

Tagasi üles