Ühiskonnateadlane, presidendi nõunik Iivi Anna Masso peab häbematuks Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri väljaütlemisi, millega ta põhjendas just meeskoka otsimist oma kollektiivi.
Masso: miks peetakse normaalseks naiste sõimamist?
«Selge, et raha on vähe, aga siis paneb noor meeskokk pea tööle ja leiab need võimalused, kuidas olemasolevate vahenditega välja tulla ning suhtleb õpilaste ja kogu kooliperega. Ta peaks olema loomulik koolipere osa, mitte mingi kuri ja ükskõikne alamakstud kulbiga tädi kusagil köögis, kes läheb kandekottidega õhtul koju,» põhjendas GAGi juht Õhtulehes, miks ta kuulutas välja kandidatuuri meeskoka kohale.
Masso sõnul on Aguri selgitustes peidus mitu kihti, sealhulgas nii juriidilisi kui hinnangulisi. «Esiteks on võrdõigvolinikul õigus, selline töökuulutus ei peaks õigusriikides olema lubatud, kus otsitakse vaid üht sugupoolt ja teisel mitte lasta tööle kandideerida. Inimesed peavad olema võrdsed. See võiks olla põhjendatud, näiteks kui otsitakse näitlejat meesrolli, aga koka otsimisel pole sel ühtegi põhjendust,» sõnas Masso Postimehele.
«Samas ei keelaks keegi avalikult öelda, et meil on praegu palju naisi ja julgustame ka mehi kandideerima,» lisas Masso.
«Seda saaks ju öelda positiivselt, ilma et mindaks tädisid labidaga lajatama või madalalt sõimama, nagu ma iga päev loen Eesti lehtedest. See ongi see teine kiht, et selline suhtumine on tunduvalt laiem kui antud lugu – meil on okei inimesi sõimata! See väljend tuli koolidirektori tasemelt, kes peaks olema professionaal, mingisuguse haridustasemega...» imestas Masso. «Miks kuuleb iga päev sellist naiste- ja inimeste vihkamist ja sõimu?»
Masso hinnangul tuleks sellisele koolidirektori väljaütlemisele resoluutselt reageerida. «Ma ise töötan ka kollektiivis, mille enamik töötajaid on naised ja mida juhib mees - vabariigi president, tema ei sõima oma naiskollektiivi. Ma ei kujuta ette, mis tundega need «tädid», kelle kohta see jutt käis, järgmisel päeval tööle lähevad.»
«See oleks paras, kui tema naiskollektiiv paneks kollektiivselt lahkumisavaldused lauale või kaebaks ta kohtusse. Sellisele asjale peaks hakkama reageerima, see pole normaalne!» leidis ühiskonnategelane.