/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2011/11/25/851414t1hc65a.jpg)
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on karistusseadustiku paragrahvi 129 muudatuse eesmärgiks muuta karistatavaks teadlik inimloote tervise kahjustamine.
Seadusemuudatus toob karistuse inimloote tervise kahjustamise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalmeti sõnul on seadusemuudatuse eesmärk see, et lisaks inimloote surma põhjustamisele võiks seadusega kaitsta ka loote tervist. Nii piirabki seadusemuudatus tahtlikult lapsele võimalike tervisehädade põhjustamist – näiteks võimalikku puuet.
«Oluline rõhk on sellel, et taoline teguviis oleks sooritaja poolt tahtlik. Hooletus ja teadmatus on välistatud,» sõnas Kalmet. Kuidas seda tõestada, on teine küsimus. Arstid saavad tuvastada, millest tervisekahjustus tekkinud on. Seaduse järgi on tegu teise astme kuriteoga, mis tähendab, et see aegub viis aastat pärast toimepanemist.
Raseduse ajal suitsetavat, alkoholi või narkootikume tarvitavat ema saab seadusemuudatuse kohaselt karistada, kui on tuvastatud tahtlik loote kahjustamine sellise tegevusega. Kindlasti tuleb aga iga juhtumit käsitleda individuaalselt, lisas ta.
Vigastamise, aine manustamise või muu teoga loote kahjustamise eest karistatakse seadusemuudatuse kohaselt kuni viieaastase vangistuse või kuni 1600 euro suuruse rahatrahviga.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik ütles Postimehele, et justiitsministeerium on saatnud karistusseadustiku muudatusettepanekud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks asjaomastele. Sotsiaalministeerium saadab oma seisukohad justiitsministeeriumile lähiajal.