Terviknägemuseta liiklusplaneering

Tasuta ühistransport kasvatas reisijate arvu enim Lasnamäel. Illustratsioon: Pm

Tehnikaülikooli doktorandi Marek Rannala hinnangul tugineb pealinna ühistranspordi arendamine oletustele ega võta üldse arvesse jala või jalgrattaga liiklejaid.

Suurenevast liikluskoormusest tingitud ummikud Tallinnas on olnud arutlusteemaks juba pikalt. Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi doktorandi Marek Rannala hinnangul puudub Tallinna linnal terviknägemus efektiivsest liikluskorraldusest ning probleemide lahendamine toimub projekti või ristmiku kaupa, mistõttu tegeletakse valupunktide kosmeetilise raviga.

Möödunud nädalal Tallinna Ülikoolis peetud tasuta ühistranspordi suvekooli väisanud Rannala rõhutas, et ühistranspordi korraldusel on kogu linna liikuvuses oluline roll, aga selle arendamisega pole piisavalt tegeletud.

Üks osa Rootsi Kuningliku Tehnikainstituudi uuringust näitas, et ühistranspordi kasutajaskonna loodetud kasvu pole Tallinnas saavutatud. Mis põhjuseid siin näete?

Põhjuseid, miks ta ei kasvanud, on mitmeid. Miks autodest ühistransporti ümber ei mindud – selle üle võib igaüks oma kogemuse põhjal mõelda. Loogiline on, et enne 18 eurot maksnud kuukaardi raha eest auto bensiinipaaki eriti palju kütust saa. Keskpärase teenuse pakkumine tasuta ei ole paraku mõjuv põhjus autost loobumiseks inimesele, kes on harjunud n-ö teenuse kvaliteediga. Kui 18 eurot jagada ühe kalendrikuu tööpäevade peale, ei ole see summa, millega meelitada kasutama teenust, mis ei rahulda autot kasutama harjunud inimest.

Tallinna ühistransport ei jõua kõigi potentsiaalsete tarbijateni, samuti on see liiga aeglane ja teenuse enda kvaliteet on kõikuv. Puudulik puhtus ning bussides esinev ühiskonna sotsiaalne läbilõige võivad olla paljude jaoks häirivad. Need on näiteks ühed ühistranspordist eemale peletavad tegurid.

Kui jätkusuutlik on tasuta ühistransport?

Kui kaua tasuta ühistransport Tallinnas jätkub, on täiesti ettearvamatu. Sama hästi võiksin ma ennustada eelseisvate valimiste tulemusi. Üks asi on aga väga oluline – sellest ei tohiks läbimõtlematult loobuda. Kui hinna langetamine reisijaid juurde pole toonud, siis hinnatõus oleks palju suurema mõjuga ja langetaks kasutajate hulka.

Kõne all olnud Rootsi Kuningliku Tehnikainstituudi uuringus olid viited ka teistele linnadele, mida Tallinn oleks saanud kogu süsteemi kavandades arvesse võtta. Oma kogemuste pagasit pakkus Tallinnale ka tuntud säästva transpordi ekspert Eric Britton. Ometigi ei soovinud linn olemasolevat kogemust kasutada.

Tähelepanuta jäeti näiteks, et ühistransport ei konkureeri ainult autoga liiklejatega, vaid ka jalgsi käijate ja rattaga sõitjatega. Tallinna eeskujulinnas Hasseltis (mis uuest aastast loobub tasuta ühistranspordist – toim) tõmmati jalgsi käimise ja rattasõidu arvelt palju inimesi ühistransporti ja see on selgelt negatiivne mõju.

Kuna Tallinnas süstemaatiliselt jalgsikäiku ja rattasõitu ei uurita, siis pole meil võimalik öelda, kuidas on ühistranspordi piletivaba süsteem seda hulka linnakodanikest mõjutanud. Nii kaua, kuni praegune süsteem tugineb oletustele ega rahulda tarbija vajadusi, hakkab see hääbuma.

Millistel tingimustel tasuks kaaluda ühistranspordi taas tasuliseks muutmist?

Kui ühistransport saaks toimida tasulisena oluliselt efektiivsemalt ja kui see tõesti maksab tarbijale enam-vähem ühe euro päevas, siis on see tõsiseltvõetav alternatiiv autole. Selle teenitava kasumi pealt oleks võimalik hoida ka ühistranspordi kvaliteeti suuremale tarbijaskonnale vastuvõetavamana.

Kommentaar

Taavi Aas

Tallinna abilinnapea

Bussirajad Tallinnas loodi ühistranspordi kvaliteedi tagamiseks, need aitavad kaasa busside ja trollide graafikus püsimisele. Nüüd tuleb juba sellele keskenduda, et busside graafikud arvestaksid vahepeal kasvanud kiiremini liikumise võimalustega. Plaanis on sõidugraafikud üle vaadata.

Eesmärk on, et ühistransport oleks võimalikult atraktiivne, et inimesed eelistaksid näiteks tööle ja koju liikuda auto asemel bussi, trammi või trolliga. Investeering bussiradadesse on end ära tasunud.

Rootsi Kuningliku Tehnikainstituudi analüüsi tulemus erineb Tallinna transpordiameti läbi viidud uuringust, sest rootslaste uuring ei sisaldanud infot ekspressbusside kohta. Tuleb hinnata ekspressbusside mõju linnaliiklusele. Selles vallas töö kindlasti jätkub.