/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/05/21/43140t1haaa5.jpg)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei leidnud aasta alguses kehtima hakanud maksukorralduse seaduse muudatustes vastuolu põhiseadusega ning jättis rahuldamata Tallinna linnavõimu taotluse tühistada selle seaduse osad sätted.
Riigikohus jättis maksukorralduse seaduse muudatuse jõusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolleegium märkis, et nii uue kui ka vana korra kohaselt jäävad maksud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekumata vaid siis, kui maksukohuslane ei täida oma maksukohustusi õigel ajal. Selline kord ei muuda aga laekumiste perioodilisust kolleegiumi hinnangul määral, mis takistaks riiklike kohustuste või omavalitsuslike ülesannetega seotud kohustuste nõuetekohast täitmist.
Taotluses esitatud seisukohad, et maksukohustuste täitmise järjekorra abil jagab riik enda kasuks ümber omavalitsusüksustele mõeldud tulu, annavad riigikohtu hinnangul tunnistust Tallinna linnavolikogu soovist saavutada olukord, kus järjekorras oleksid esimesel kohal need maksud, mis laekuvad täielikult või osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse.
Kolleegiumi hinnangul ei tulene aga põhiseadusest, et riik peaks täitmata maksukohustuste sissenõudmisel igal juhul eelistama kohaliku omavalitsuse üksustele laekuvaid makse riigile jäävatele maksudele.
«Riik peab tagama, et omavalitsusüksustel oleks kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks piisavad vahendid ning et omavalitsusüksused ei peaks neid vahendeid kulutama seadusega pandud riiklike kohustuste täitmiseks,» leidis kolleegium.
Riigikohus lisas, et linnavõimu nimetatud seisukohad ei ole põhjendatud ka sisuliselt, sest nii nagu võib uue korra kohaselt kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuma pidavate riiklike maksude summa arvel katta varem tekkinud maksuvõlgnevusi teiste rahaliste kohustuste eest, mis seadusest tulenevalt laekuvad üksnes riigieelarvesse, võib täpselt samamoodi riigieelarvesse laekuma pidavate riiklike maksude arvel katta varem tekkinud maksuvõlgnevusi teiste rahaliste kohustuste eest, mis seadusest tulenevalt laekuvad üksnes kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
«Eelnevat arvestades ei vähendata maksukorralduse seadusega kohaliku omavalitsuse üksuse tulusid ega raskendata ka omavalitsuslike ülesannete täitmist. Samuti ei vähendata nende sätetega riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud vahendeid ega suurendata riiklike kohustuste mahtu samas rahalisi vahendeid juurde andmata. Need sätted ei mõjuta ka laekumise perioodilisust selliselt, et see takistab riiklike kohustuste või omavalitsuslike ülesannetega seotud kohustuste nõuetekohast täitmist,» kinnitas riigikohus.
Põhiseaduslikkuse järelevale kolleegium leidis, et seega ei riiva vaidlustatud sätted õigust omavalitsuslike ülesannete täimiseks piisavatele rahalistele vahenditele ega õigust seadusega omavalitsusüksustele pandud riiklike kohustustega seotud kulude katmisele riigieelarvest.
«Tallinna linnavolikogu taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata,» märkis riigikohus.
Tallinna linn otsustas juba tänavu veebruaris viia riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lauale aasta algusest kehtima hakanud maksukorralduse seaduse muudatuse, mille alusel riik ühele ettemaksukontole laekunud raha tasaarveldab. Tallinna linna hinnangul on selle muudatuse näol tegemist kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riivega.
«1. jaanuarist kehtivad arvestusse kantud rahaliste kohustuste tasumise ja tasaarvestamise sätted ei võimalda silmas pidada konkreetse maksu kogumise eesmärki ja maksu saajaks oleva kohaliku omavalitsuse huve, kuna omavalitsusüksuse eelarvesse laekuma pidavate riiklike maksude summade arvelt võidakse katta varem tekkinud maksukohustuslase võlgnevusi teiste rahaliste kohustuste osas, mis seadusest tulenevalt laekuvad üksnes riigieelarvesse,» märkis linnavõim.
Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra ütles veebruaris linnavalitsuse pressikonverentsil BNSi küsimusele vastates, et maksuseaduse rakendumise tõttu on linnale laekunud raha vähem, kui oleks tulnud kanda.
Kendra lisas, et kui varem sai omavalitsus ka füüsilise isiku maksuvõlalt viivised endale, siis praegu ei saa. Kendra hinnangul oleks viivistest laekuv tulu omavalitsusele olnud praeguses majandusolukorras palju suurem kui riigi poolt selle kompensatsiooniks tõstetud omavalitsusele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osa 0,03 protsendipunkti võrra.
Mitmetele Eesti omavalitsustele laekus tänavu jaanuaris mulluse jaanuariga võrreldes suurusjärgus 15-30 protsenti vähem füüsilise isiku tulumaksu. Kokku laekus omavalitsustele 70 miljonit krooni vähem tulumaksu, millest suur osa on seletatav ettemaksukonto kasutuselevõtuga.
Tallinna linnale laekus jaanuaris 5,6 protsenti vähem tulumaksu kui mullu samas kuus.