/nginx/o/2009/06/27/199043t1h6910.jpg)
Eestlased on viimastel aastatel üha rohkem hakanud pöörduma Euroopa Inimõiguste kohtu poole.
Eestlased pöörduvad üha enam Inimõiguste kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 2000. aastast on kohus otsustanud 17 korral, et Eesti riik on inimõigusi rikkunud, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Lisaks eile võidu saavutanud Jaak Liivikule on Eesti Vabariigi kohtusse kaevanud näiteks sundvõõrandatud korteri omanik, oma tahte vastaselt sotsiaalhoolekandesse viidud naine, küüditamises süüdi mõistetud saarlased ning isegi Saddam Hussein.
Kõik need kaebused lükkas Inimõiguste kohus tagasi, kuna põhiõiguste rikkumisi kuskil ei tuvastatud
Hoolimata sellest, et viimase üheksa aasta jooksul on Inimõiguste kohus menetlenud vaid 19 Eestiga seotud juhtumit, on eestlased üha agaramalt Strasbourgist õigust otsinud.
«Eestlased saavad üha rohkem aru, et riik ei ole oma õigustes piiramatu, et inimestel on ka õigused ja need õigused on rahvusvahelised,» rääkis Tartu Ülikooli Õigusinstituudi lektor Carri Ginter.
Aastas esitatakse kohtule regulaarselt umbes 200 kaebust, läbivaatamisel on tänase seisuga 495.