/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/06/25/198380t1h4450.jpg)
Narva veehoidlal Eesti randa kinni jäänud ujuvsaar jõel asuvatele rajatistele praegu otsest ohtu ei kujuta.
Venemaalt Eestisse ujunud saar otsest ohtu ei kujuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel käisid Narva veehoidla tammi läheduses paikneva ujuvsaare juures olukorraga tutvumas Ida-Virumaa kriisikomisjoni ja Narva linnavalitsuse esindajad, et hinnata saare edasist liikumist ja võimalikku ohtu jõel asuvatele rajatistele.
Ida-Eesti päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Tauno Suurkivi ütles BNSile, et saar on nelja hektari suurune ning kaetud valdavalt kasepuudega. Mõned puudest on 5-6 meetri kõrgused ning ulatuvad peaaegu Eesti ja Venemaa vaheliste elektriliinideni.
Liikuma hakates võivad puude ladvad liine riivata, kuid otseselt puude ladvad elektriliine ei ohusta. Kui saar aga jääb paigale, siis saab Suurkivi sõnul talvel, kui vesi jäätub ning saarele minek on ohutum, teha liinialuseid hooldustöid ning suuremad puud maha võtta. Saare vaatavad üle veel ka Eesti Energia eksperdid.
Puud võivad elektriliine ohustada siis, kui saar jääb paigale ning puud aastate jooksul pikemaks kasvavad.
Suurkivi sõnul on kokku lepitud, et saart jääb seirama piirivalve, seda nii radaritega kui ka visuaalselt. Kui saar peaks liikuma hakkama, siis teavitatakse sellest nii Ida-Virumaa kui ka Narva linna kriisikomisjoni.
«Kas saar jääb paigale või ei jää, seda ei oska keegi hinnata,» nentis Suurkivi.
Kui saar peaks hakkama liikuma, siis on Suurkivi sõnul võimalikud kaks varianti.
Esiteks, kui saar liigub avaveehoidlale, saab Suurkivi sõnul jälgida ainult selle liikumist. Teine võimalus on, et saar hakab liikuma elektrijaama tammi suunas. Suurkivi sõnul puuduvad eksperthinnangud selle kohta, kas sellise suurusega saar võiks tammi kahjustada. Samas pidas ta kahjustamist vähetõenäoliseks.
Suurkivi sõnul on tamm projekteeritud vastu pidama talvisele jääsurvele ning saar kindlasti ei avalda tammile samaväärset survet. Ta tõi välja, et poolteist kuud tagasi läks läbi lüüside samasugune ujuvsaar, mis oli küll pindalalt väiksem.
Suurkivi sõnul puuduvad võimalused saare lõhkamiseks või muul moel lõhkumiseks. Samuti ei lagune saar looduslikul eriti kiiresti, sest puude juurestik hoiab seda koos.
Ta rõhutas, et saarele minek on ohtlik. Kuigi keskosa ilmselt kannab inimest, on ääred hõredad ega pruugi inimest kanda. Pealegi on saarele minek piirivalve poolt keelatud.
Eelmise nädala reedel pääses kõrgvee tõttu Narva veehoidlas asuva saare küljest lahti ning triivis Eesti poolele umbes nelja hektari suurune metsaga kaetud ujuvsaar. Ujuvsaar jäi seisma Väike Georgi ja Königsholmi saarete vahel, 400 meetri kaugusel Narva veehoidla tammist.