Keskkonnainspektsioon algatas nii väärteomenetluse kui ka haldusmenetluse Manija saarele toodud haagissuvila osas.
Inspektsioon algatas Manijale toodud haagissuvila osas menetluse
Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna peainspektor-nõunik Aavo Sempelson ütles Postimehele, et inspektsioon peab Manija saarele toodud haagissuvilat pigem ehitiseks, kuid asja tehnilised näitajad ja kasutusotstarve selguvad menetluse käigus.
Kui on tõendatud väärteokoosseisule vastav tegu, siis väärteomenetluses rahatrahv kuni 1200 eurot ja haldusmenetluses vajadusel ettekirjutus ehitise likvideerimiseks.
«Menetlused, kus omanik vabatahtlikult ehitist ei likvideeri ja on vaja koostada ettekirjutus, võivad kesta aastaid. Paljud ettekirjutused vaidlustatakse kohtus. Vahel alustavad isikud detailplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamiseks, et kasutada võimalust ehitise seadustamiseks läbi ehituskeeluvööndi vähendamise,» lisas ta.
Näiteks 2001. aastal Manilaiule ehituskeeluvööndisse püstitatud palkmajad likvideeriti keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse järgi lõpuks 2011. aastal.
Sempelson märkis, et üks isik ei ole kahel korral ehitist keelatud kohta püstitanud. «Seega tundub, et mõjutusvahendid on piisavad.»
Inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul märkis, et ebaseadusliku ehitamise puhul on enamjaolt tegemist erinevate väikehoonetega, nagu saunad, suvilad, puhkemajad. Inspektsioon on algatanud menetlusi näiteks «jalgadel» ja «suuskadel» seisvate ebaseaduslike saunade ja majakujuliselt ladustatud ehitusmaterjali osas.
Maastikukaitsealaks kuulutatud Manija saarele tõi kinnistu omanik haagissuvila augusti alguses, kuna haagis on ratastel ja ka seega teisaldatav, ei saa seda päris ehitiseks lugeda. Riigikohtu varasemad lahendid aga väidavad teisiti. Vallavanema sõnul on neil plaanis asja lähiajal uurida.