Valitsus ei jõudnud vanemahüvitise süsteemi muutmises kokkuleppele

Valitsus. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus otsustas tänasel istungil veel mitte vastu võtta sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu ja jätkata arutelusid vanemahüvitise seaduse muutmiseks.

Arutelu vanemahüvitise seaduse muutmise üle jätkatakse koos järgmise aasta eelarvega. Kabinetiarutelud eelarve teemadel algavad prognoosi tutvustamisega järgmisel nädalal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul tundis valitsus tehnilise lahenduse vastu detailset huvi ja käis huvitav arutelu selle üle, milline kõige õiglasem valem on. «Kuna neid kombinatsioone on hästi palju, siis saame neid järgmisel nädalal veel ühiselt mõelda,» rääkis Rõivas.  

Rõivase ettepanek valitsusele oli teha valem lihtsamaks. «Lihtsustatult öeldes võiks see olla nii, et kui vanem läheb vanemahüvitise kõrvalt tööle, saab ta kätte pool palgast – talle säilib täisulatuses vanemahüvitis ja saab kätte pool palgast.»

See võiks olla nii, et kui vanem läheb vanemahüvitise kõrvalt tööle, säilib tal täisulatuses vanemahüvitis ja lisaks saab ta kätte pool palgast.

Rõivase sõnul tähendaks see vanemahüvitise süteemile lisakulu umbes 0,17 protsenti, tema hinnangul ei ole see liiga suur hind süsteemi õiglasemaks muutmiseks.

Tema sõnul on eelnõu riigikogule esitamiseks veel aega, kuna parlament koguneb septembri keskpaigas.

Kaitseminister peaministri ülesannetes Urmas Reinsalu rõhutas, et ehkki seadusmuudatust plaanitakse kehtestada alates 1. jaanuarist 2014, kohaldatakse pärast riigikohtu otsust uut normi tagasiulatuvalt.

Rõivas meenutas,  et vanemahüvitise süsteem on täpselt kümme aastat vana. Tookord loodi vanemapuhkuse ajal tööle minevate vanemate jaoks valem, mille järgi ei saanud inimene kätte mitte kogu palgatulu, vaid vanemahüvitise ja palgasumma liideti kokku ning jagati 1,2-ga.

«See süsteem töötas mitu aastat päris hästi, aga kuna nii vanemahüvitise miinimum- kui maksimumäär on kasvanud, ka inimeste reaalsed sissetulekud palju muutunud, siis viimastel aastatel on tekkinud kümned olukorrad ligikaudu 15 000-st, kus vanemahüvitise saaja, kes läheb tööle, on vanemahüvituse ja palga summa kokkuvõttes kaotanud - tema hüvitist on vastavalt sellele valemile vähendatud rohkem, kui ta palka juurde saab. Mõistagi tekitas see inimestes üksjagu pahameelt, selle tagajärg oli ka see, et maikuus riigikohus selle konkreetse sätte kuuutas põhiseadusega vastuolus olevaks.

Sellest saadik lähtub sotsiaalkindlustusamet sellest, et vähendada saab üksnes selle piirini, kui suur inimese vanemahüvitis enne oli, nii et tööleminek negatiivset tulemust enam ei too. «Ma olen seda meelt, et peaksime valemi üle vaatama ka sellest aspektist, et töölkäimise motivatsioon ja pereelu oleksid tasakaalus ja et neil, kelle jaoks on väga oluline mitte kaotada kvalifikatsioni ja mitte täiesti tööturult eemal olla, oleks see tasakaalupunkt samuti olemas.»

Sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu eesmärk on lahendada vanemahüvitise ümberarvutamisel tekkinud probleeme, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu.

Eelnõuga soodustatakse töötamist vanemahüvitise saamise ajal ning tagatakse sel puhul alati suurem kogusissetulek. Kehtiva regulatsiooni kohaselt vanemahüvitist ei maksta, kui vanem teenib hüvitisega samaaegselt üle viiekordset hüvitise määra ehk rohkem kui 1450 eurot kuus. Ettepaneku järgi kaotaks uus korraldus selle piiri ära, nii et vanemahüvitise saajal säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis.