:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2013/08/22/1984358t1he18f.jpg)
Kapo viimasest peadirektorist saab peaministri lähikondlane.
Tellijale
Teenistus kapos kindlustab karjääri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe koostatud ülevaade kaitsepolitsei endiste töötajate karjäärist näitab, et kapo kogemus paneb aluse edukale teenistusele riigi- või erasektoris, kapo viimast peadirektorit Raivo Aegi ootab ees vääriline ametikoht riigikantseleis.
Aegile pakuti ametit riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroos Andreas Anvelti alluvuses (Anvelt on Aegi endine alluv politseiteenistuse ajast), ent praeguseks on sellest pakkumisest kaugemale jõutud.
Väidetavalt on peaminister Andrus Ansip teinud Aegile ettepanekuid mitme võimaliku ametikoha asjus. Milline Aegi amet olema saab, selgub lähiajal, sest Aegi puhkus lõpeb novembris.
Aeg jäi eelmisel nädalal Postimehega oma uuest võimalikust ametist rääkides napisõnaliseks. «Lihtsalt politseipensionile istuma jääda ma ei kavatse.»
Kõrgetest kapo ametnikest naudivad väljateenitud politseipensioni näiteks üheksakümnendate lõpus ja selle aastatuhande alguses vastuluureasutuse operatiivtööd juhtinud endine asedirektor Fatislav Keivsar.
Samuti on politseipensionil kapos inimsusvastaseid kuritegusid uurinud osakonnajuhataja Toivo Kamenik. Mõlema mehe vanus (53 ja 55 aastat) lubaks neil veel aastaid aktiivselt töötada, ent avalikult pole nad end mõne ettevõtmisega sidunud.
Vältida ebasoovitavat seisu
Erinevalt neist töötab politseipensioni saamise kõrvalt edasi Keivsari kauaaegne lähedane mõttekaaslane ja kapo staažikaim peadirektor Jüri Pihl (aastail 1991–2003). Viimased paar aastat töötab Pihl Äripanga omanikuna tuntud ärimehe Andrei Žukovi lennundusfirma tegevjuhina. Pihl põhjendas lennunduses töötamist inimliku huviga.
Poliitikud on mõistnud, et olukorda, kus eriteenistuse juht ootamatult erasektorisse suundus, peaks tulevikus vältima. Seetõttu üritatakse kapo eksjuhtidele pakkuda riigisüsteemis väärikat ametit.
Kapo peadirektor aastail 2003–2008 Aldis Alus töötab pärast taatlemata kiirusmõõdikute skandaali tõttu Ida prefekti kohalt tagasiastumist kõrgepalgalise nõunikuna politsei- ja piirivalveameti finantsbüroos.
Ka Jüri Pihl sai pärast kapo karjääri lõppu riigilt nii-öelda pehme maandumise justiitsministeeriumi asekantsleri ja riigi peaprokuröri ametis. Ent Pihli positsioon muutus, kui ta sotsiaaldemokraatide juhina poliitikasse suundus, siseministriks sai ja pärast koalitsioonist lahkumist lühikest aega Tallinna abilinnapeana töötas. Ehkki Pihl lahkus poliitikast, oli riigil keeruline talle uut väärikat ametit pakkuda.
Pihl ei ole ainus endine kõrge «kapokas», kes pärast eriteenistuse tööd suundus avaliku sektori olulisele ametikohale ja hiljem jõudis erasektorisse.
Teine näide on Raul Altmäe, kes tõusis oma sõbra, kultuuriministeeriumi toonase kantsleri Siim Suklese toetusel kapo vanemspetsialisti kohalt juhtima kultuurikapitali.
Altmäe lahkus sealt mullu ja tegeleb praegu koos oma kapo ekskolleegi, samuti kümmekond aastat tagasi julgeolekutöölt lahkunud Sergei Melnikuga eraettevõtluses. Mehed impordivad Iraanist Euroopasse hapupiima-laadset toodet ning ekspordivad Itaaliasse jäätist.
Erasektoris on edukas 1990. aastatel kapos uurimisi juhtinud Grigori Levtšenko, kellest sai kümmekond aastat tagasi viinatööstur Oleg Savenkovi lähikondne ja turvafirma Alfastar juht. Levtšenkol olid rasked ajad, kui Savenkov läks pankrotti. Ent pärast Alfastari müüki on mees tihedalt seotud Jüri Pihli palganud Äripanga ja Žukovi seltskonnaga.
Suurettevõtja külje alla liikus aastaid tagasi kapo Virumaa osakonna juhtival kohal töötanud Dmitri Antonov. Temast sai Sillamäe sadama turvaülem.
Antonovi eksülemus kapo Ida osakonnas Aare Vain on samuti aastaid erasfääris tegutsenud. Tema ei lahkunud kapost erasektorisse otse, vaid sai alguses kõrge koha politseiametis. Erasektoris alustas mees kütusefirma Lukoil palgal, kuid see töösuhe on praeguseks läbi.
Valdavalt on kapos töötamine toonud kaasa uue ameti mõnes riigiasutuses. Näiteks võib tuua mitu asekantslerit: Marleen Piskunov kultuuriministeeriumis, Erkki Koort ja Hannes Kont siseministeeriumis. Kapo taustaga oli endine kaitseministeeriumi asekantsler Agu Tammearu.
Uus koht riigiasutuses
Kapost keskkonnainspektsiooni nõunikuks siirdus mõne aasta eest luureteenistuses juhtival kohal töötanud Mati Tamm.
Endine kapolane on Valgevenes kohalike kaunitaridega pidutsemisega tuntuks saanud ja pisikese luureskandaali põhjustanud Eesti endine asjur Minskis Harry Lahtein. Sellest aastast asus Lahtein sisekaitseakadeemias juhtima sisejulgeoleku instituuti.
Väljendit «endisi luurajaid ei ole» kinnistavad juhtumid, kus endised kõrged kapo töötajad on vahepealse eemaloleku järel vastuluureorganisatsiooni naasnud. Nii juhtus aastaid tagasi praegu kapo Lääne osakonda juhtiva Priit Pastarusega, kes meelitati kaposse tagasi maksu- ja tolliameti kõrgelt ametkohalt.
Samamoodi läks kümmekond aastat tagasi kapos vastuluuretööd juhtinud Raigo Haabuga, kelle Jüri Pihl tõi siseministriks saades politseiametisse kriminaalpolitseid juhtima. Uue peadirektori Elmar Vaheriga juhtimisalaste erimeelsuste tõttu politseist lahkunud Haabul on head ja töised suhted Ameerika kolleegidega.
Vahetult enne politseist lahkumist jõudis ta USAs osaleda ülitiheda konkursiga ja kitsale ringile mõeldud erialakoolitusel. Nii oli igati loogiline, et Haabu pärast politseis tekkinud erimeelsusi Toompuiesteele oma vanale tööle vastuluuresse tagasi kutsuti.
Endised KGB-lased arvati riigireetmise skandaali tõttu seltsist välja