/nginx/o/2009/06/26/198918t1h7a06.jpg)
Vanglateenistuse konvoi tõi täna Tartu vanglasse rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud sõjaroimari Milan Martići, kes oli tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi viimane president.
Tartu vanglasse toodi istuma Jugoslaavia sõjakurjategija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaaltribunal mõistis Martići süüdi mitmetes rahvusvahelise sõjaõiguse normide ja -tavade rikkumises ning erinevates inimsusevastastes kuritegudes, sealhulgas rünnakutes tsiviilisikute vastu, inimeste julmas ja ebainimlikus kohtlemises, mõrvades, asulate hävitamises, religiooni- ja haridusasutuste hävitamises, riigivara ja eraomandi rikkumises, tagakiusamises poliitilistel, rassilistel ja usulistel põhjustel ning küüditamises, teatas justiitsministeerium.
Kohus leidis, et Martić kuulus kuritegelikku ühendusse koos endise Jugoslaavia 11 juhtiva funktsionääriga nagu Radovan Karadžić, Slobodan Milošević ja Ratko Mladić.
55-aastane Martić töötas ajavahemikul 1991-1995 Horvaatiast eralduda püüdnud Krajina piirkonna erinevates valitsusametites. 1994. aastal võitis ta tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi presidendivalimised ning oli selles ametis kuni Horvaatia väed 1995. aastal Krajina enda kontrolli alla võtsid.
Martić andis end vabatahtlikult tribunali kätte 15. mail 2002, olles enne seda seitse aastat valenime all elanud.
Kriminaaltribunal tegi 12. juunil 2007 otsuse, millega Martićile mõisteti karistuseks 35-aastane vangistus, kuhu hulka arvestatakse ka vahi all viibitud aeg. Martić kaebas otsuse edasi tribunali apellatsiooniastmesse, kes otsustas 8. oktoobril 2008 karistuse muutmata jätta.
Martić asub karistust kandma Tartu Vanglas samadel tingimustel, nagu teisedki Eesti kinnipidamisasutustes viibivad vangid.
Justiitsminister Rein Langi sõnul kannab Milan Martić karistust Eestis vastavalt Eesti valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele, mis puudutab Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuste jõustamist.
«Kuna Eesti rahvas on kannatanud inimsusevastaste kuritegude all ning selliseid kuritegusid on toime pandud ka Eesti territooriumil, siis on meie kohuseks anda oma panus selliste kuritegude paljastamisse ja hukkamõistmisesse ning süüdlaste karistamisse,» ütles Lang.