/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/10/11/1367258t1ha92b.jpg)
Ligi kaks aastat tagasi riigikohtu otsusel rängast veretöösüüst vabanenud lätlasel tuleb peagi taas kohtu ette astuda, kuna tema vastu on kuhjunud uued kriminaalsüüdistused.
Veretöösüüst vabastatud lätlast ootab uute süütegude eest taas kohus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri poolt kohtusse saadetud süüasjas süüdistatakse 36-aastast Läti kodanikku Arnoldsit süütamises ja kehalises väärkohtlemises. Kohtueelsel uurimisel kogutud andmetel süütas mees selle aasta 15. veebruaril Tartus Marja tänaval asuva maja panipaigas olnud riideid, seades nii ohtu süütamise ajal majas viibinud viie täiskasvanu ja kahe lapse elu ja tervise. Lisaks tekitas ta kannatanutele ja korteriühistule kahju kokku enam kui 35 000 euro ulatuses.
Samuti sai Arnolds süüdistuse selles, et tüli käigus lõi oma abikaasat näkku, tekitades naisele näovigastuse.
Kohus vahistas Arnoldsi tänavu 16. veebruaril. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Tartu kriminaaltalitus, kohtuprotsess algab selle aasta detsembris.
Arnoldsi nimi jõudis avalikkuse ette 2011. aasta sügisel, kui riigikohus vabastas lätlase kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamise süüst ning tänu sellele oli lätlasel õigus riigilt saada alusetult vanglas veedetud aja eest hüvitist ligi 56 500 euro ulatuses.
Arnolds sattus eelmine kord kriminaaluurimise alla 2009. aasta oktoobris, kui politsei jõudis veendumusele, et mees tungis Viljandimaal kallale kahele oma tuttavale. Süüdistuse järgi lõi Arnolds ühele kannatanule katkise pudeliga kaela, põhjustades talle eluohtlikke vigastusi, teisele mehele jagas aga ahjuroobiga hoope vastu pead ja keha, tekitades talle füüsilist valu ja kergeid vigastusi.
Arnolds sai süüdistuse raskete tervisekahjustuste tekitamises ning kehalises väärkohtlemises, milles Tartu maakohus ta ka 2011. aasta märtsi keskel süüdi mõistis. Kohus tugines peamiselt ühe kannatanu ütlustele, kes väitis raudkindlalt, et teda ründas just Arnolds. Kuigi lätlase kaitsja pidas kannatanu ütlusi Arnoldsi süüdimõistmiseks ebapiisavaks, saatis maakohus lätlase neljaks aastaks vangi ja kehtestas talle Eestisse sissesõidukeelu viieks aastaks.
Arnoldsi kaitsja viis vaidluse Tartu ringkonnakohtusse, väites, et kõiki kohtumenetluse käigus tekkinud kahtlusi tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning seega langetada ka õigeksmõistev otsus, kuid ka teise astme kohus jättis süüdimõistmise jõusse.
«Mõningad ebatäpsused kannatanu ütlustes ei sea veel kahtluse alla tema järjepidevaid ütlusi, et pudeliga lõikas teda kaela just Arnolds. Süüdimõistva kohtuotsuse rajamine vaid kannatanu ütlustele on kooskõlas välja kujunenud kohtupraktikaga,» märkis ringkonnakohus.
Kaitsja leppis Arnoldsi süüdimõistmisega kehalises väärkohtlemises, kuid raskete tervisekahjustuste tekitamise osas esitas kassatsioonkaebuse riigikohtusse, taotledes jätkuvalt Arnoldsi õigeksmõistmist selles süüdistuses.
Kaasust vaaginud riigikohtu kriminaalkolleegium otsustaski anda õiguse Arnoldsile. Riigikohus tõi välja, et kannatanu ütlused kohtueelsel ajal ning kohtus erinesid märgatavalt.
«Kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste erinevusi selgitas kannatanu sellega, et oli kõnealuste sündmuste toimumise ajal joobes. Kannatanu taolisi ütlusi on maakohus täielikus kooskõlas kohtuistungi protokolliga refereerinud ka oma otsuses, kuid vaatamata nende olulisele erinevusele pidanud siiski võimalikuks võtta need süüdimõistva otsuse tegemisel aluseks põhjendusega, et puutuvalt pudeliga lööja isikusse on need olnud muutumatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Riigikohtu kriminaalkolleegium asub siiski seisukohale, et taoliselt toimides on maa- ja ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna on võtnud tõendikogumisse sellise isiku ütlused, kelle usaldusväärsuse puudumine tõendiallikana on jäänud tähelepanuta,» märkis riigikohus.
Seetõttu mõistis riigikohus Arnoldsi raskete tervisekahjustuste tekitamises õigeks. Mees jäi küll süüdi kehalises väärkohtlemises, kuid selle eest alama astme kohtutes määratud kuuekuuline vabadusekaotus oli tal ammu kantud. Seega andis riigikohus korralduse vabastada Arnolds viivitamatult vanglast, ühtlasi sätestas kõrgeim kohtuaste, et lätlane on viibinud aluseta trellide taga 583 päeva. Selle eest oli Arnoldsil õigus nõuda Eesti riigilt hüvitist, mis ulatus enam kui 56 551 euroni. Hüvitis tuleneb arvutusest, mille järgi maksab riik iga alusetult vahi all viibitud päeva eest seitsmekordse miinimumpäevapalga.