/nginx/o/2008/12/15/105478t1hf050.jpg)
Viru vanglasse otsitakse õppealajuhatajat ja kõikide põhiainete õpetajaid, kes soovitavalt töötaksid seal täiskohaga.
Viru vanglasse otsitakse hulgaliselt õpetajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldharidust omandavatele vangidele õppetööd korraldav Jõhvi gümnaasium vajab uueks õppeaastaks vanglaosakonda õppealajuhatajat ning õpetajaid kõikides põhiainetes nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes, nii eesti kui vene keeles, kirjutas Põhjarannik.
See ei tähenda, et kõik seni vanglas õpetanud pedagoogid lahkuksid, kinnitas Jõhvi gümnaasiumi direktor Ivo Tupits. «Kui Viru vangla eelmisel aastal avati, siis aeg oli piiratud ja tegime kaadrivaliku kuu ajaga. Sel hetkel olid tööturul teistsugused tingimused. Õpe on praegu hästi korraldatud, aga võib-olla saame paremini,» põhjendas ta konkursside väljakuulutamist.
Praegu on enamiku vanglas tunde andvate õpetajate põhitöökoht mujal. Tupitsa sõnul oleks õpe tulemuslikum, kui vanglas töötaksid täiskohaga oma aine spetsialistid. «Tahaks seal näha inimesi, kes oleks hommikust õhtuni tegevuses ega oleks teise töökohaga seotud.»
Tupits möönis, et vangla on teistsugune töökeskkond kui kool, kuid kinnitas, et esimesest hirmust saadakse kiiresti üle.
Ülle Tõnurist, kes õpetab Viru vanglas eesti keelt kui teist keelt, ütles, et vangide õpetamisel on mõningane eripära. Mõned piirangud on õppematerjalide kasutamisel, näiteks ei tohi vanglasse viia klammerdatud materjale.
«Ka emotsionaalselt on vanglas töötamine märksa erinev tavalises klassis õpetamisest. Kui inimese liikumisvabadus on piiratud, siis see mõjub talle nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt, ja neid aspekte peame arvestama.»
Ühe erinevusena tõi Tõnurist välja ka selle, et õpilased vahetuvad pidevalt: keegi vabaneb, keegi viiakse teise vanglasse. «Ja ega kõik pole tavakoolis viielised olnud. Tuleb siluda hariduslünki, mis on varasemast ajast jäänud. Võib-olla mõni pole 5-10 aastat üldse õppinud, siis tuleb teda õpetada uuesti õppima ja selle vastu huvi tekitada.»
Seevastu vanglaõpetaja rõõmud on samasugused nagu koolis. «Rõõmu teeb see, kui on näha, et õpilane aine selgeks saab.»