Huvilised saavad jälgida taastamistöid

Tuleva aasta augustiks tuleb ennistada üle 200 meetri müüri, mille väliskiht on täiesti lagunenud. Foto: Irina Tokareva

Narva muuseum korraldab ekskursioone restaureeritaval Narva Victoria bastionil, millest peaks tuleva aasta lõpuks saama linna turistimagnet.

Tuleva aasta augustis täitub 330 aastat Victoria bastioni nurgakivi panekust, kindlustust ehitati enam kui 20 aastat. Selle uuendamiseks kulub kaks aastat. Bastioni rekonstrueerimisprojekti koostaja, E&G OÜ juhataja Jüri Parovart rääkis, et bastioni lagunemise põhjustasid Pimeaia puud. «Bastioni servale istutatud puude juured rikkusid paksu sinisavikihi, mis oli pandud bastioni seina äärde niiskuse tõrjeks. Selle tõttu imbus müüridesse niiskus, mis pesi välja kive ühendanud segu, samuti lagunesid kivid,» selgitas Parovart. Osaliselt restaureeriti Narva kindlustusi eelmise sajandi 80. aastatel, siis uuendati kaks Victoria bastioni neljast seinast. Need seinad on ka 40 aasta pärast hästi säilinud, purunenud on vaid ülaosa, samuti tuli kivide vahele lisada segu ja puhastada seinad samblast ning taimedest. Praeguseks on taastatud juba enam kui 200 meetrit bastioniseina, mullast ja rämpsust on puhastatud osa siseruume – kasematte, kuhu tulevikus on plaanis korraldada ekskursioone.

Nahkhiirte koloonia

Kõige keerulisem töö seisab ees – kahe järgmise seina müüri väliskihid on peaaegu täielikult purunenud. Sisemised kihid on küllalt hästi säilinud, kokku on müüride paksus ligi viis meetrit, põhimikus ulatub seitsmeni. «Pärast restaureerimist saab vana rootsi bastion tänapäevase varustuse: nii side, elektri kui kanalisatsiooni. Küte pannakse sisse turistide külastuskeskusse, milleks muutub endine püssirohukelder,» rääkis Parovart.

Ehitajate ja restauraatorite suur mure on, et objekt on looduskaitse all. Põhjuseks asjaolu, et Victoria bastionis elutseb Eesti suurim nahkhiirte koloonia, kus elab ka haruldasi liike. Suvel elavad nahkhiired Pimeaias vanade puude õõnsustes, aga talvituvad bastioni kasemattides.

«Seepärast tuleb iga taastamist segava puu mahavõtmist ja ka tööde tegemise aega keskkonnaministeeriumiga kooskõlastada. Näiteks ei tohi talvel kasemattides töötada, see võib nahkhiiri häirida. Ka ei õnnestunud kõiki projektis ettenähtud puid maha võtta, osa õõnsustega puid, ka vanu ja haigeid, tuli nahkhiirte pärast alles jätta,» rääkis Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti projektijuht Anna Karina.

Pärast taastamise lõppu saavad turistid tunda muistsete aegade hõngu, külastades bastioni kahel korrusel kasematte ja vaadates esimesel korrusel Narva kindlustusi tutvustavat väljapanekut. «Projekt ei hõlma üksnes uuendustöid, vaid ka mitmesuguseid turundusvõimalusi, sealhulgas ekskursioonideks valmistumist, giidide koolitust. Projekti lõpetamisel on kavas suur turundusüritus, kus osalevad turismifirmad. Loodame, et Victoria bastionist saab turismimagnet,» sõnas Karina.

Pikemalt loe Postimees Plussist või Postimehe paberlehest!