Martin Herem: Thomas ja teised juhtide valikus

Martin Herem. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Viimastel nädalatel on avaldatud mitmeid seisukohti ajateenijatest juhtide eelvaliku kohta. Arutelu on keskendunud peamiselt nn Thomase testi ümber, kuid juhtide valiku mõistmiseks tuleb teemat vaadata laiemalt. Ilmselgelt on teatud kriitika testi kohta põhjendatud, näiteks tõlgete teadusliku valideerimise puudumine või testi kasutamine ilma intervjuuta, aga arusaam, et Thomas ongi kurja juur, on piiratud. Ka ressursse tuleb arvestada ja nende all tulevad esile kolm väga olulist mõjutegurit: aeg ehk väljaõppest tulenevad kaitseväkke kutsumiste ajad, raha ehk testimise kulu, inimesed ehk kutsealuste kvantiteet ja kvaliteet.

Esmalt siiski Thomasest. Kuigi testi ühe probleemina tuuakse esile kaitseväelaste rahuolematust, on seejuures jäänud märkimata, et testi koostamisel kasutati kaitseväelaste panust. Ja seda mitte kuskil «kõrgel staabis», vaid väeosades. Üldistatult võib öelda, et just kaitseväelased kirjeldasid jaoülema profiili, mille põhjal testi arendajad eestikeelse versiooni koostasid. 2006. aastal esitati kaitseväe ja SLG Thomas International Eesti OÜ omavahelisest koostööst kaitseressursside ametile ka raport.

See muidugi ei tähenda, et nüüd on kõik õige ja mingeid muutusi vaja pole. Vastupidi. Just ühe kaitseringkonna algatusel saab testi ja muud kutsealuste valikuga seonduvat arutav grupp kaitseväelasi ja ametnikke kokku veel sel  kuul. See algatus tuli tükk aega enne hiljutisi artikleid. Kohtumine on edasi lükkunud vaid suurte õppuste ja puhkuste perioodi tõttu, seda just kaitseväelastel. Seega ei ole õige öelda, et kaitseväelasi pole kaasatud või neid ei kuulata.