EL läheb Eestiga soolise võrdõiguslikkuse asjas Euroopa Kohtusse

Euroopa Komisjoni hoone Berlaymont Brüsselis. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjon pöördus täna Euroopa Kohtusse küsimusega Eesti kohta, sest liikmesriik pole üle võtnud ELi õigusnorme, mis keelavad soolise diskrimineerimise kaupade ja teenuste kättesaadavusel ja varustamisel.

Vaatamata komisjoni 2009. aasta veebruaris esitatud põhjendatud arvamusele (rikkumismenetluse II etapp) ei ole Eesti veel võtnud kõiki vajalikke meetmeid kõnealuse direktiivi jõustamiseks siseriiklike õigusaktidega, vahendas Euroopa Komisjoni pressiesindaja.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla ütles, et sooline diskrimineerimine on lubamatu.

«Meil on tõhusad ELi õigusaktid ning kõik ühenduse liikmed peavad need siseriiklikusse õigusesse üle võtma. Kutsun Eestit üles võtma vajalikud meetmed võimalikult kiiresti,» lisas Špidla.

2009. aasta veebruaris edastas komisjon Eesti ametiasutustele põhjendatud arvamuse (rikkumismenetluse II etapp) ning andis neile vastamiseks aega kaks kuud.

Ametiasutused teatasid komisjonile, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse ja töölepinguseaduse muudatused võetakse eeldatavasti vastu 2009. aasta esimesel poolel.

Lisaks teatasid nad, et direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalike meetmete vastuvõtmise menetlus on pooleli, kuid nad ei ole siiani teatanud kõnealuste meetmete vastuvõtmisest.

Seepärast otsustas komisjon suunata küsimuse Euroopa Kohtule.

Direktiivi täitmiseks vajalike õigus- ja haldusnormide jõustamise tähtaeg oli 21. detsember 2007, ning rasedus- või sünnituspuhkuse kindlustamise kuludega seotud sätete puhul kaks aastat hiljem ehk 2009.

Rikkumismenetlus koosneb kolmest etapist. Esimesel etapil saab liikmesriik ametliku kirja, millele ta peab kahe kuu jooksul vastama.

Kui ELi õigusaktide järgimiseks on vaja täiendavaid samme, saadab komisjon põhjendatud arvamuse, millele liikmesriik peab kahe kuu jooksul vastama.

Kui rahuldavat vastust ei saada, võib komisjon suunata küsimuse arutamiseks Euroopa Kohtusse Luxembourgis. Peale selle võib komisjon nõuda, et kohus määraks liikmesriigile trahvi, kui see ei täida kohtu
otsust.