/nginx/o/2010/12/22/488543t1he34c.jpg)
Sel aastal on Eestist välja antud kaks süüalust - üks USAle ning üks Norrale. Mullu andis Eesti välja kolm isikut.
Eesti on tänavu teistele riikidele välja andnud kaks süüalust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal andis Eesti välja kaks isikut USAle ja ühe Venemaale 2011. aastal saabunud taotluste alusel. Väljaandmistaotlusi esitas Eesti eelmisel aastal kaks Peruule, üks taotlus on veel Peruus menetluses, teise täitmisest keelduti, kuna süüdimõistev otsus oli tehtud tagaselja.
Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Ivika Aman ütles Postimehele, et kahepoolne väljaandmisleping on Eesti Vabariigil sõlmitud USA-ga, lisaks sellele käsitavad väljaandmist ka vastastikused õigusabilepingud, mis on Eestil sõlmitud Vene Föderatsiooni ning Ukrainaga.
Põhiliseks rahvusvaheliseks õigusaktiks, mis väljaandmist reguleerib, on Euroopa Nõukogu 1957 aasta väljaandmise konventsioon, millega on ühinenud kõik 48 liikmesriiki, lisaks Iisrael, Lõuna Korea ning Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõigi nimetatud riikidega on Eestil lepinguline ning õiguslik alus isikuid välja anda.
Amani sõnul antakse isikuid välja kahtlustatuna tegude toimepanemises, mis on nii taotlevas kui taotluse saanud riigis karistatavad vähemalt ühe aastase vangistusega ning juhtudel, kui isik hoidub kõrvale vabaduskaotusliku karistuse kandmisest ja karistust on kanda vähemalt neli kuud.
Väljaandmismenetlus on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, ning see hõlmab kõigepealt väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrolli kohtus ning seejärel väljaandmise otsustamise faasi, mis oleneb väljaantava isiku kodakondsusest - välismaalaste väljaandmise otsustab justiitsminister, Eesti kodanike väljaandmise otsustab valitsus.
Lisaks väljaandmistele eksisteerib veel loovutusmenetlus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel Euroopa vahistamismääruse alusel, lisas ta.
Vahistamismäärus koostati Eestis 2012. aastal 61 isiku suhtes, neist 30 on teistes riikides kinni peetud ja Eestile loovutatud. Eesti loovutas teistele riikidele kokku 39 isikut.