Võsalõikus – võitjate äri

Eile tegid Reinpauli masinad tööd Põlva külje all Peri külas, sedakorda ei läinud masina kõhtu mitte võsa, vaid hoopis saepinnud. Foto: Anni Nöps

Võsastunud põllumaa taastamine on kallis, sest lisaks võsa eemaldamisele tuleb lahti saada ka kändudest ja teha muudki tööd.
 

Kümmekond aastat tagasi pidi kraavipervedel lokkava võsa eemaldamise eest tublisti peale maksma, ent nüüd teevad firmad platsi puhtaks ja maksavad veel pealegi.

Selles äris kaotajaid polegi – maaomanik saab lahti viimase paarikümne aasta jooksul lokkama hakanud võsast, võsa maharaiuja teenib oma tulu, seejärel pistab kena kopika tasku ka hakkepuidufirma, mis veab võsa omakorda katlamajja. Linlase korter on soe ja maaka kraaviperv võsatu.

Võsaärimehed harvendavad lisaks kraavipervedele ka metsanoorendikke, et tublimad puud jõudsamini kasvama pääseks. Kuni läinud kümnendi keskpaigani vanu põlde vallutanud võsa võetakse maha, kännud tiritakse välja ja nende asemel voogab viljapõld.

Ei peagi peale maksma
Erametsaliidu juhatuse liikme, metsakonsulendi ja Pärnumaa metsaomaniku Kadri-Aija Viigi sõnul pole põhjust ka karta, et nüüd kõik võsa Eestis maha raiutakse ja võsalembestel putukatel-lindudel-loomadel pole enam kohta, kus elutseda. Võsa meil niipea küll otsa ei saa!
Suur osa maaomanikke ei tea isegi seda, et võsa eemaldamise eest ei pea maksma mitte nemad, vaid pigem makstakse neile.

Viigi sõnul püüavad mõned hakkepuiduvõsa kokkuostjad ära kasutada inimeste teadmatust võsaäri tulukusest. «Kohtan metsanõustajana pidevalt pakkumisi, et teeme teie metsa korda, aga raha te selle eest ei saa,» lausus ta. «Sageli öeldakse, et teil on läinud väga hästi, et te ei pea peale maksma.»