Patsiendidirektiiv viib raha välja

Ardo Reinsalu. Foto: Peeter Langovits

Põhjanaabrid võivad peagi luua Eestisse oma kliinikuid, et siin patsientide vaba liikumise raames soomlasi ravida.
 

Eesti eratervishoiuasutuste liidu ja erahaigla Ortopeedia Arstid juhatuse liige Ardo Reinsalu näeb patsientide piiriülese liikumise direktiivis ohtu Eesti tervishoiu rahastamisele, mida saaks leevendada, kui hiljem kompenseeritava ettemaksuga kiiremini ravile pääsemine laieneks ka Eesti-siseseks patsientide vabaks liikumiseks.

Eratervishoiuasutuste liit ei ole rahul, et patsientide piiriülese vaba liikumise direktiivi raames ei ole seadusetegijad valmis laiendama seda täielikult ka Eesti-siseselt. Ehk siis patsientidel tekib küll võimalus minna oma raha eest kiiremini näiteks Lätti ravile ja see haigekassalt hiljem tagasi saada, kuid Eesti-siseselt oleks see võimalik vaid mõnel erialal. Miks on see halb?

Direktiiv rikub solidaarsusprintsiipi, millest Eesti riik on kümne küünega kinni hoidnud. Meie mõte on olnud, et ei tohi eelistada ravi kiiruses ja kättesaadavuses inimesi, kellel on rohkem raha. Praegu aga tekib olukord, kus inimesel on võimalik minna Lätti ravile, sest ta saab tasuda reisipileti ja sealse ravi eest ning pärast Eesti haigekassalt raviraha tagasi saada.

See on patsiendi ja riigi seisukohalt iseenesest väga hea, sest patsient muutub haigushüvitise taotlejast uuesti maksumaksjaks. Samuti on see hea patsiendile, kes saab kiiremini ravile. Osa patsiente hakkab minema rohkem välismaale ravile kui praegu. Praegu käib see läbi pika loaprotsessi ja tavateenuse puhul on loa saamine vähetõenäoline.

Nüüd aga tekib patsiendil võimalus öelda, et läheb ja valib ise endale teenusepakkuja. Tõenäoliselt ei lähe patsient Saksamaale, Prantsusmaale ja isegi Soome ega Rootsi, sest seal on teenus kallim ja peab ekstra maksma, sest kompenseeritakse vaid osa, Eesti hinnakirja alusel.

Küll aga ei jää kvaliteedi mõttes Läti tervishoid alla Eesti tervishoiule, ning teame, et Lätis on olemas väga teravaid erateenuse pakkujaid, kes jälgivad meie turgu ja mõtlevad, kas näiteks Eesti piiri äärde Valka mingi kliinik püsti panna. Sinna pole kellelgi Eestis kauge sõita. See tähendab, et mingi osa ravirahast hakkab minema Eestist välja.

Põhimõtteliselt puudutab see nn magusamaid erialasid, kus järjekorrad pikad? Üldist haiglat, kus kõike ravitakse, ilmselt keegi Valka ehitama ei hakka.

Ma ei tea, kas puudutab magusamaid erialasid. Võib-olla ortopeediat, onkoloogiat. Küsimus on selles, kui pikk järjekord on Eestis, kui keeruline on siin arsti juurde saada ja kui ebamugav on inimesel haigust taluda. Kas väljaminev patsientide hulk saab olema suur või väike, ei oska me prognoosida, aga see on igal juhul mingi hulk raha, mis Eestist välja läheb.

Eesti haigekassa on nimetanud, et selleks võib hakata kuluma pool miljonit eurot aastas. Iseenesest on see haigekassa eelarves imeväike raha. Ise arvan, et kulu saab olema kindlasti suurem, aga isegi see pool miljonit eurot on umbes 18 Eesti arsti aastapalk. See tähendab, et Eesti tervishoiust viiakse 18 arsti palk välja. Ohumoment ongi selles, et meilt hakkab kontrollimatult raha välja minema.

See liikumine puudutab ainult tasulist meditsiini.

Ei puuduta! Kui patsient ootab järjekorras, siis ta tahab ravile saada haigekassa raha eest ja seda saab ta ka direktiivi raames, ise ette makstes. Kui inimesel on endal võimalus täishinda maksta, ei pea ta ka praegu Eestis ootama.

Aga nüüd hakkab minema välja haigekassa raha, pluss ka patsiendi raha, mis tal kulub reisimisele. See on üks ja sama haigekassa pott, millest osa raha hakkab välismaale minema. Meie näeme seda suure ohuna. Isegi kui see on 18 või 30 arsti aastapalk, on tegemist suurte summadega.

Haigekassal on ka lepingupartnereid, kelle aasta eelarvemaht ongi 200 000 või 500 000 eurot. Nemad peavad üldse uksed kinni panema. Ja kuhu lähevad tööta jäänud arstid?

On arvata, et tekib ka vastupidine liikumine ehk Lätist või Soomest tullakse Eestisse ravile. Seesama pool miljonit võib tulla ka mujalt Eestisse?

Võib-olla.

See sõltub, kui aktiivsed meie oleme, et oma teenust pakkuda?

See on õige. Niipalju kui ma tean Soomet või Lätit, üritavad sealsed teenuseosutajad teha kõik endast sõltuv, et takistada selle direktiivi rakendamist – selsamal põhjusel, et raha ei läheks riigist välja. Soomlased räägivad isegi, et nad on valmis minema kohtusse selle nimel, et mitte lasta sellisel olukorral juhtuda.

Peame ka Eestis mõtlema, et raha ei läheks riigist välja. Sugugi ei ole kindel, et direktiivi raames teistest riikidest siia tulnud patsiendid kompenseerivad meie poolt sinna läinud patsientide kulu. Toon lihtsa näite: Soome kliinikud on kaalunud filiaali asutamist Tallinna.