Thomase testi audit juhib tähelepanu mitmetele puudustele

Thomase testi valikud Foto: Repro

Eile andis kaitseminister Urmas Reinsalu Postimehe toimetusele varem vaid asutusesiseseks kasutamiseks olnud auditi Thomase testist. 2009. aastal kontrollis audit testi tulemuste kasutamist kaitseressursside ameti ja kaitseväe poolt. Järgnevalt näete väljavõtteid auditist, mis juhtis tähelepanu ka mitmetele puudustele.

Tähelepanekud

• Kutsealuse kutsesobivuse test viiakse läbi teenistuskoha määramiseks kutsealusele, kes on kaitseressursside ameti arstliku komisjoni otsusega tunnistatud kõlblikuks või kõlblikuks piirangutega. Test mõõdab kutsealuse eeldatavat sobivust jaoülema või autojuhi ametikohale.

Ka suhtelist hea keeleoskusega kutsealusel võib esineda raskusi selliste omadussõnade nagu «keelitav», «sarmikas», «harjumuste kütkeis olev», «lihvitud» jne tõlgendamisel.

• Praktikas ei kasutata testi tulemusi konkreetsete väeosade komplekteerimisel, vaid kutsealuse kutsumisel 2. nädalal, 27. nädalal või 40. nädalal algavasse ajateenistusse. 27. nädalal kutsutakse ajateenistusse jaoülemad ja autojuhid, kelle teenistusaeg on erinevalt teistest 11-kuuline.

• Intervjuude käigus selgus, et testi eesmärki mõistetakse kaitseväes ja kaitseressursside ametis erinevalt.

• Kaitsevägi hindab testi peamiselt KRA töövahendiks, et viimane saaks välja valida kutsealused, keda ajateenistusse võtta 27. nädalal (autojuhi või jaoülema kohale sobivad kutsealused).

• Kaitseressursside ameti poolt läbi viidavat testi on võimalik teha nii eesti kui vene keeles. Test koosneb endakohaste omadussõnade valimist. Ka suhtelist hea keeleoskusega kutsealusel võib esineda raskusi selliste omadussõnade nagu «keelitav», «sarmikas», «harjumuste kütkeis olev», «lihvitud» jne tõlgendamisel.

• Vaatluse käigus selgus, et Tallinna Tõnismäe Polikliinikus kutsesobivustesti tegemiseks eraldi ruumi kutsealustele ette nähtud polnud. Test täideti rahvarohkes kabinetis. Testimise läbiviimisel osalev peaspetsialist peab tagama rahuliku õhkkonna ja vajalikud vahendid, sh tooli, kirjutusaluse kui ka piisava distantsi kaasinimestest. Tallinna Tõnismäe Polikliiniku ruumides ei oldud kutsealustele loodud nõutud tingimusi testi täitmiseks. Ka ei olnud tagatud testi tegemisel katkestuste vältimine.

• Testi tulemused avaldatakse kutsealusele tema soovil paberkandjal. Audiitorid tuvastasid vaatluse käigus, et testi tulemusi kutsealustele ei tutvustatud. Küsimusel anti kutsealustele vaid üldsõnalisi vastuseid testi tulemuste kohta.

• Kaitseressursside amet edastab KRA testi tulemused kaitseväele, et kaitsevägi saaks neid kasutada ühe vahendina ajateenistuja sobivuse hindamisel kas autojuhi või jaoülema ametikohale.

• Kaitsevägi neid tulemusi ametikohale määramisel süsteemselt ei kasuta. Auditi käigus selgus, et kaitseväelasi pole testi tulemuste kasutamiseks ka piisavalt instrueeritud.

• Kaitsevägi ei saa testi tulemusi ajateenija ametikohale määramisel alati arvestada.

Järeldused

• Testi suhteliselt suur ennustusvõime kutsealuste jaoülemaks või autojuhiks määramisel leidis kinnitust (79,4 protsenti).

• Kaitseväelastele tehtava kutsesobivustesti tulemused ja hilisem määramine ametikohale ei saa olla üks-üheses vastavuses, sest test ei mõõda kõiki ametikohale määramist mõjutavaid faktoreid.

• Kaitseväe, kaitseressursside ameti ja kaitseministeeriumi vahel on kokku leppimata ja kommunikeerimata testi tegemise eesmärk (asutustes tajutakse seda erinevalt või ei olda sellest teadlikud) ja aksepteeritav vea suurus.

• Kasutatav kutsesobivustest on mõeldud ainult kutsealuse kutsesobivuse profiili analüüsiks. Testi väljatöötaja on ette näinud testi täitmist testitava emakeeles. Juhul, kui testi kohustatakse täitma võõrkeeles, moonutab see testi tulemusi.

• Kutsesobivustesti läbiviimisel ja selleks nõutavate tingimuste mittearvestamine võib mõjutada testimise tulemusi ja suurendada veavõimalust, mis on niigi alati olemas ja selle konkreetse testi puhul SLG Thomas Internationali andmetel 10-15 protsenti.

Soovitused

• Vahetada infot tagamaks testi eesmärkidest ühene arusaamine, sealhulgas soovitame kaitseressursside ametil saata väeosadele testimist tutvustav infomaterjal, et tagada selle tulemuste kasutamine ka kaitseväe poolt ajateenijate ametisse määramisel.

• Leppida kokku testi lubatud vea suurus ja objektiivsete kõrvalekallete põhjused. Juhul kui leitakse, et testimisel kasutatav jaoülema või autojuhi isikuomaduste profiil ei taga piisavalt usaldusväärseid tulemusi, teha profiilis muudatused.

• Jätkata testi tegemist nii eesti kui ka vene keeles, et oleks tagatud ajateenistusse kutsutu testimise tulemuste õigsus ja testi sihipärane ning tõhus kasutus. Muuta kaitseministri käskkirja, jättes ära nõue sooritada test ainult eesti keeles. Kui soovitakse ajateenijate keeleoskust täiendavalt testida, siis tuleks kasutada eraldi testi.

• Soovitame kaitseväeteenistuse komisjonil kaaluda võimalust määratleda nõuded ajateenistusse kutsutavate kutsealuste eesti keele oskuse tasemele keeleseaduse rakendusaktides.

• Kaitseressursside ametil tagada kutsealustele testi sooritamise tingimused vastavalt kehtestatud nõuetele.

• Tutvustada testi tulemustega lähema tutvumise võimalusi kutsealustele nagu psühholoogiliste testide läbiviimise hea tava ette näeb.