Provokatiivsust ja esteetikat, tehnoloogiat ja tantsu

Ivo Dimchev. Foto: marian ivanov

Augusti tantsufestival toob publiku ette kõmu tekitanud nimed, piilub köögipoolele ning demonstreerib ühe rahvusrühma lavastajate kirjut paletti. 21. augustil alustab rühma 10 x 10 meetrit esietendusega «man overboard» Kanuti Gildi Saali korraldatav etenduskunsti festival.

Eredaimad pärlid on Antonia Baehr ja Ivo Dimchev. Legendaarsed lavastajad tulevad leidlikest lahendustest pakatavate sooloetendustega, kombineerides üksikelementide jada üheks mahlakaks performance-tervikuks. Mis saab, kui lavastaja palub sõpradel kirjutada loomadest ja jutustab lood rekvisiite ja oma füüsilist väljendust kasutades publikule? Või kui autor võtab sada isikliku tähendusega eset ja loob neist tänapäeva teatri sisu ja vormi suhtel baseeruva teose?

Välismaiseid ülesastujaid saab seekord määratleda terve rahvusrühmana – koostöös Belgia saatkonnaga jõuavad Eestisse Valloonia lavastused, kus näidatakse nii puhast tantsu kui ka inimkeha ja tehnoloogiliste vahendite kommunikatsiooni.

Lavastused «Bloom Studio» ja «Rising Horses» on mõjusad ning koos teiste vallooni töödega maalivad pildi rahvuskaaslastest loomehingede sisekosmosest.

Kohalikki tasand ei jää varju: taasesitust ootavad juba äramärgitud Eesti lavastused, sh «Materjali vastupanu» (Eesti sõltumatu tantsu aasta tegija 2012). Ringi tuuritanud «Curator’s piece» jõuab Saali ja tirib kardinate tagant rambivalgusse Priit Raua.

Lavalisse kohtupinki asetatakse mõjukad kuraatorid, neile sajab kaela küsimustelaviin kunsti mõjust, kuraatori rollist ja maitse-eelistustest. Kõlab nagu terava etenduskunstiteemalise diskussiooni seeme, mis loodetavasti ja kardetavasti paneb kihama siinse teatri­skeene.

Kas kunst päästab? Aga mõjutab? Avatud meelega külastajad leiavad vastused Augusti tantsufestivalilt 21.–31. augustini.