Kaitseväe Snaiprikool kaob

Eesti sõdur täpsuspüssiga M14 TP2 – see on ka kaadrikaitseväelaste põhiline täpsusrelv, paraku paljude tehniliste probleemidega. Snaipritööks kasutavad Eesti missioonisõdurid relvi Sako ja Hecate II. Foto: Raigo Pajula

Kalevi pataljoni juures tegutsev Snaiprikool suletakse, peastaap ütleb, et tegu on ümberstruktureerimisega ja õpe jätkub tulevikus Viru pataljoni alluvuses. Snaiprid ise peavad seda tühjaks jutuks aja ütlevad, et süsteemne snaipriõpe Eestis kaob.

Juba mitu nädalat räägitakse kaitseringkondade tegemistega kursis olevate inimeste seas, et kaitsevägi kavatseb sulgeda Snaiprikooli. «Ennustan, et staabiinimesed muidugi eitavad seda ja räägivad ajakirjanikule midagi restruktureerimisest ning ümberkorraldamisest,» räägib üks snaipriasjandust tundev kaitseliitlane.

Ennustus on täpne. Teabeohvitser Simmo Saar, kellele tehakse ülesandeks selgitusi jagada, ütlebki: «Snaiprikooli ei ole kavas sulgeda. Tõsi, snaiprikooli alluvus ja struktuur muutuvad.» Asjaosalisi see muidugi ei veena, tegelikkus on ikkagi see, et snaipriõpe Eestis praegusel kujul kaob, parimal juhul saab seda nimetada oluliseks tagasilöögiks, halvimal juhul lausa surmahoobiks.

Asjaosalised ehk snaiprikooli inimesed ise ajakirjandusega ei suhtle. Amet on selline, kus pole vaja oma nime ja nägu reklaamida. Kindlasti seovad neid ka erinevad lepingulised nõuded, mis ei luba suud paotada. Postimehele on siiski teada, et praegu snaiprikoolis töötajad (reeglina siis veebli või vanemveebli auastmes spetsialistid) lähevad lihtsalt kaitseväest ära. Kool läheb meestest tühjaks ja eks seda võibki nimetada sisuliselt kooli sulgemiseks.

Põhjusi on ilmselt erinevaid. Kindlasti ei meeldi neile see nn ümberstruktureerimine. Osadel puhkudel võib lisateguriks ka välismissioonide ärajäämine, see tähendab et snaiprikooli inimesed said vahel käia Afghanistanis, üheltpoolt kogemusi saamas, teisalt ka olulist lisaraha. Sellise tasemega erialaspetsialiste aga tavalise veeblipalgaga kaitseväes kinni hoida on väga raske. Kokkuvõttes motivatsiooni kadumine, erimeelsused alluvate (snaiprikooli) ja ülemate (peastaap) vahel, et mis asi see snaipriõpe Eestis ikkagi on, missugune see peaks välja nägema ja missugune võiks olla selle tulevik. Vaatenurgad järelikult ei klappinud.

Põhjalikumalt loe Postimees Plussist või Postimehe paberväljaandest!