Katse: kuidas õnnestub 500-kilomeetrine ringsõit Eestis elektriautoga?

TTÜ noorteadur Taavi Simson oma eksperimendi esimeses peatuspunktis, Märjamaa laadimispunktis Foto: Erakogu

Elektriautode sõidudistantsid laadimiskorra kohta on avalikkuse silmis olund sageli naerukoht. Seetõttu tekkis TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse MEKTORY projektis osalenud noorteadur Taavi Simsonil idee katsetada elektriauto suutlikkust läbida ühe päeva jooksul üle 500-kilomeetri pikkune distants. Noormees tõestas, et oskusliku kasutuse korral sobib elektriauto ideaalselt ka matkaautoks. Postimees.ee avaldab tema reportaaži eksperimendist.

Eksperimendi eesmärk oli proovida läbida enda i-MiEViga ühes päevas vähemalt 500 kilomeetrit nii, et aega jääks ka puhkamiseks ja vaatamisväärsustega tutvumiseks. Tahtsin tõestada oma ammust väidet ja arvamust, et elektriauto pole mitte üksnes suurepärane linnaauto, vaid sellega saab soovi korral ette võtta ka pikemaid reise.

Marsruudi valikuks osutus lõpuks Tallinn-Pärnu-Tõrva-Tartu-Tallinn – nimelt on see marsruut piisavalt varustatud kiirlaadimise punktidega.

2. augustil sai sõitu alustatud varakult, startisin koos oma abilisega TTÜ peahoone juurest juba kell 7.55. Enne sõidu alustamist näitas lubatava läbisõidu näidik 98 km. Kui mõnele tundub see vähe, siis siinkohal oleks paslik ära mainida, et terve eksperimendi vältel kasutasin üksnes kiirlaadijat, mis tingituna oma eripärast laeb aku 81-82 protsenti mahutavusest. Seinakontaktist laadides oleks näit olnud tõenäoliselt 120+ km.

Tallinna Tehnikaülikooli juurest keerasime väikese «elektritiigri» nina Kadaka puiesteele ja sealt edasi Pärnu maanteele. Esimeseseks peatuspaigaks valisime Märjamaa kiirlaadija, mille juurde jõudsime umbes veerand kümne paiku. Laadimispunkti juures näitas LLN (lubatava läbisõidu näidik – autor) 26 km, mis oleks iseenesest meid veel tükk maad edasi viinud. Kahjuks asus järgmine laadimispunkt alles 38 km kaugusel Pärnu-Jaagupis. Seega tuli ette võtta esimene laadimine. Kui hetkel on laadimispunktide omavaheline kaugus umbes 40-60 km, siis palju parem oleks, kui nende omavaheline kaugus oleks 15-30 km. Nii oleks võimalik sõitu oluliselt efektiivsemalt planeerida ning elektriauto ressurssi saaks edukamalt rakendada. Laadimine sujus hästi, suviste ilmadega võtab kiirlaadimine umbes 20 minutit, mis on igati paras jalasirutuspaus.

Veel üks huvitav nüanss on see, et LLN-i ja odomeetri näit võivad üsnagi palju erineda. LLNi järgi sõitsin justkui 72 km, reaalsuses oli distants aga 61 km. Ühtlase sõidustiili korral muutub LLNi näit aga üsna täpseks.

Märjamaast järgmine peatus oli Pärnus Rüütli platsil asuv laadimispunkt. Kuna ma pole Pärnuga kuigi tuttav, kujunes laadimiskoha leidmine keerukaks - siit ka tähelepanek, et kaart tuleb alati käeulatuses hoida.

Isegi kui sõita näitude järgi aku «nulli», on mingi kogus elektrit seal tegelikult ikkagi veel sees.

Laadimispausid on hea võimalus käia söömas või tutvumas erinevate vaatamisväärsustega. Kuna laadimise ajal ise auto juures viibima ei pea, võib rahulikult minna linna jalutama. Kui peaks juhtuma, et keegi teine elektriauto kasutaja peaks tahtma laadida enda autot, siis peale laadimise lõppu saab ta eelneva auto pistikust lahti ühendada ja oma auto laadima panna. Seega pole esimese auto omaniku juuresolek oluline.

Pärnusse jõudes näitas LLN 26 km, seega oleks taas kaugemale saanud sõita, kuid järgmine laadija, mis asub Kilingi-Nõmmel, oli jällegi 38 km kaugusel. Seega oli juba hommikupoolikuks 52 km justkui «tühja läinud». Pärnust kell 11.30 välja sõites näitas LLN tervenisti 118 km, ilmselt tänu sellele, et Märjamaa - Pärnu lõik õnnestus läbida sujuvalt ja säästlikult. Pärnust järgmiseks sihtpunktis oli planeeritud Karksi-Nuia.

Ärev hetk: näidu «nulli» sõitmine

Karksi-Nuiani jõudmine kujunes esimeseks tõeliseks emotsiooniks, kuna Pärnust välja sõites sai tehtud ka paar tugevamat kiirendust-pidurdust, siis lubatud 118 km kahanes oluliselt kiiremini kui odomeeter. Kohale jõudes oli näitude vahe 36 km, s.t LLN näitas 36 km võrra pikema maa läbimist kui odomeeter. Siit panin endale kõrva taha teadmise, et elektriauto ei armasta järsku sõidustiili.  

LLN näitas 4 km, kuid ühtegi asulat polnud silmapiiril. Kuna ma seda kanti ei tundnud, siis polnud mul ka aimugi, kaugele võiks Karksi-Nuia jääda. Korraks käis peast läbi mõte, et kas ma siia siis nüüd jäängi? Õnneks jõudis Karksi-Nuia piir kohe peale seda kätte. Jõudes kiirlaadijani, oli lubatav läbisõit 2 km. Seega olin sellel lõigul akust viimsegi

võtnud. Kuid kui ma kiirlaadija taha ühendasin, näitas aku laetuseks 10 protsenti. Seega, isegi kui sõidate näitude järgi aku «nulli», siis mingi kogus elektrit on seal veel sees. Nii et kel rohkem julgust, võib proovida ka näidu «nulli» sõitmist.

Sel ajal kui auto laadis, sai veidike ka kohapeal ringi vaadatud. Seekord oli rohkem aega ringi vaadata, kuna väga tühi aku tähendas mitme minuti võrra kauem kestvat laadimist.

Karksi-Nuiast sai edasi sõidetud Tõrvasse. Tõrvas laadimist ei toimunud, kuid seal sai «laetud» oma kere. Järgmiseks peatuspaigaks oli esialgu valitud Elva, kuid sinna paraku omadega välja ei jõudnud. Nimelt näitas Rõngus LLN 13 km, Elvasse oli aga kaardi järgi 13,3 km. Kuna ma ei teadnud, kus asub Elvas laadimispunkt, ning Karksi-Nuias läbielatu vasardas värskelt peas, siis otsustasin liigseid riske mitte võtta. Seega tuli marsruudil teha esimest korda laadimine seal, kus ma polnud seda planeerinud. Rõngus sai tehtud vaid laadimispaus, soov oli kiiresti edasi sõita, et jõuda võimalikult heal kellajal Tartusse. Rõngust Tartu suunas alustasime sõitu kell 15.55.

Tartusse jõudes sai sihtpunktiks võetud AHHAA keskus. Nimelt on seal hetkel väljas elektriautode teemaline näitus, mille nägemine mind väga huvitas ning mis teatud määral haakub ka minu sõiduga. AHHAAs ja Tartus oli päeva kõige pikem paus, umbes 1,5 tundi, kuigi laadimist seal ei toimunud. Esiteks oli elektriautode väljapanek väga huvitav ja hariv ning sellega tutvumine võttis aega. Samuti sai Tartus teha järjekordse lõunapausi. AHHAAst edasi sai sõidetud Laeva tankla suunas, kus pidi olema järgmine laadimispunkt.

Laeva tankla juures sai laadimise ajal nähtud ära veel üks vaatamisväärsuse taoline koht - mäeküngas, mille tipus tekst «Hollywood», nagu päris, ainult et väiksemas mõõtkavas.

Laeva tankla juures sai mõeldud ka edasiste laadimispunktide valiku üle. Tartu maanteel jäävad laadimispunktid teineteisest üllatavalt kaugele ning nende vahekaugus võib ulatuda 52 km-ni (Mäeküla kõrts – Kose Risti) Seetõttu tuli valida laadimispunktid, mis jätavad akudesse piisavalt energiat järgmisse laadimispunkti jõudmiseks.Mäeküla kõrtsini oli Laeva tanklast umbes 66 km, seega sai valitud esmaseks laadimispunktiks peale Laevat see. Mäekülast järgmisena oli plaanitud Kose-Risti.

Kokkuhoid teise tuules sõites

Kose-Ristini jõudes selgus aga, et seal polegi otsest tarvidust laadida. Nimelt sai suurem osa teest Mäekülast Koseni sõita suure kraanaauto tuules kiirusega umbes 80 km/h. See võimaldas kokku hoida nii palju energiat, et vaatamata sellele, et Mäekülast Kose-Ristini on 52 km, oli Kose-Ristile jõudes 45 km jagu akut veel alles!Väikest aega nõu pidades sai vastu võetud otsus, et võiks proovida Jürini välja jõuda. See ka õnnestus, Jüri Alexelasse jõudes näitas LLN 4 km, seega taaskord õnnestus auto ressurssi maksimaalselt ära kasutada.

Päeva viimasesse tundi jäi veel üks huvitav seik. Nimelt näitas Alexelast startides LLN 95 km, kui aga olin jõudnud autoga TTÜ hooneteni, mis on Jürist julgelt üle 10 km, näitas LLN 96 km. 1 km justkui õhust juurde tulnud. Ise eeldan, et see tuleb sellest, et linnasõit on oluliselt energiasäästlikum ning näidik arvutas viimase näidu suuresti linnasõidu põhjal.

Ülikooli juurde tagasi sain 23.05, seega kestis eksperiment 15 tundi ja 10 minutit, kusjuures laadimistele kulus sellest vaid 2,5 tundi, mis on oluliselt väiksem number, kui ise oleksin esialgu eeldanud. Sügisel-talvel see näitaja muidugi kasvab. Ülejäänud aeg sai ilusti jagatud sõitmise ja vaatamisväärsustega tutvumise vahel. Pikk sõit väsitas, kuid mitte nii hullusti kui alguses kartsin. Oli huvitav ja hariv kogemus, millest saadud teadmisi on hea teistegagi jagada.

Tähelepanekuid:

·         Elektriautoga pikemale reisile minnes peaks kindlasti kaasa võtma GPS seadme või nutitelefoni, vastasel juhul on laadimispunktide leidmine kohati keeruline.

·         Laadimispunkte võiks olla kaks korda tihedamalt, ehk umbes iga 15-30 km järel. Praegu on sõidu planeerimine keeruline ja läbitav marsruut piiratum.

·         LLN’i näidu võib julgelt sõita «nulli» – näidu peaaegu «nullini» kukkumine ei tähenda silmapilkset teeäärde jäämist.

·         Linnas sõites on parimaks käiguks B, maanteel C. C käik tagab sujuva liikumise maanteel, samas kui B käik laeb paremini akusid ja taastab energiat, mida kiirendus- ja pidurdustsüklitega palju kaotsi läheb.

·         Konditsioneer kulutab energiat ja vähendab läbitavat vahemaad oluliselt.

·         Kui rääkida tootjapõhiselt, siis soovitaks Mitsubishile panna auto põhivarustusse püsikiirushoidja ja GPS seadme, mõlemast oleks palju abi.

·         Teiste autode järel «tuules» sõitmine lisab oluliselt juurde läbitavat vahemaad, kuid siin tuleb eelkõige liiklusohutust silmas pidada.

Projekti tegid võimalikuks TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY, kes toetab ettevõtteid teaduslike arendusprojektide läbiviimisel, Silberauto, kes andis auto ja Teaduskeskus AHHAA, kes korraldas põneva näituse.