Purjekas seni madalikul

Eile pärastlõunal taas tõusnud tuul puhus kõvemini kui õnnetuseööl ja kuni kolmemeetrised lained käisid Sillikrunni-nimelisel madalikul seisvast Blue Siriusest üle. Foto: Küllike Rooväli

Täna hommikul arutavad 1907. aastal ehitatud purjeka omanikud, kuidas alust päästa.

Reede hilisõhtul Soome lahes Aegna saare lähistel madalikule sõitnud purjeka Blue Sirius õnnetuse võis aluse endise kapteni Kaido Vagiströmi hinnangul põhjustada oskamatus laeva juhtida. Eile paiknes alus 1,3 meetri sügavusel vees kivihunniku otsas.

Vagiström ütles, et õnnetust ei saa pidada navigeerimisveaks. «Kas oskamatust saab pidada navigeerimisveaks?» küsis ta retooriliselt.

Vagiströmi sõnul on tal juhtunu pärast ülimalt kahju, kuid ta ei sooviks huvide konflikti tõttu täpsemaid kommentaare anda. Nimelt tahtis mees Blue Siriuse endiselt omanikult ise ära osta.

Eirati meremärgistusi

Purjelaeva Kajsamoor kapteni Herkki Haldre sõnul saab õnnetust hinnata praegu teada olevatele faktidele tuginedes. «Saame analüüsida ainult fakte, mida teame, ja neid on üsna vähe. Aga need faktid on üsna nukrad,» ütles ta.

Teadaolevalt puhus õnnetuse hetkel tuul puhanguti kuni 13 m/s ja laine kõrgus oli kuni kaks meetrit. Haldre hinnangul pole need aga säärase purjelaeva jaoks sugugi keerulised ilmaolud – Tallinna laht on navigatsioonimärkidega väga hästi tähistatud ja nähtavus oli hea.

Kajsamoori kapten lisas, et isegi kui alust juhtiv meremees pole neil vetel varem seilanud, siis peaks ta olema kursis meremärkidega. «Tallinna laht on ääretult hästi märgistatud. Seda põhjust, et sa ei saa aru, kus sa oled, ei saa olla,» rääkis ta.

Sestap pidi Viinistusse teel olnud Blue Siriuse kapten märgistusi eirama. Kajsamoori kapten oletas, et ilmselt ei arvestatud osi meremärke ja võeti orientiiriks eemal asuv meremärk, milleks oli Aegna tulepaak.

Saarest möödudes võttis alus kursi tulepaagi peale ning jätkas sõitu kuuesõlmesel (11 km/h – toim) kiirusel. Jätkati sirgjoonelisel kursil, st kurssi ei muudetud kuni õnnetuse hetkeni.

Haldre sõnul näitab see, et rikkega ei saanud tegu olla, kuna laev sõitis sihikindlalt otse kivide poole. See teave pärineb andmebaasist Marinetraffic, kust saab vaadata Blue Siriuse viimast teekonda.

Kajsamoori kapten välistas võimaluse, et õnnetuse võinuksid põhjustada n-ö liikuvad liivad, nimelt võib tugev lainetus liiva liigutades madalikke muuta. «Kivid seal küll ei liigu. Ehk räägime sellest, et laev on sõitnud kividesse,» ütles mees.

Laeva kahjustamist aidanuks vältida ankrute veeskamine. «Esimene reegel on: ankrud sisse,» ütles Haldre.

Ankruid vette aga ei visatud, mistõttu on alus esialgsest õnnetuskohast 300–350 meetrit edasi triivinud, seda lainete ja tuule mõjul.

Haldre lisas, et amatööride puhul võiks paanikasse suhtuda mõistvalt. Kõnealusel juhul ei tohtinuks aga laeva meeskond tema sõnul endale säärast paanikat lubada, mistõttu jääb arusaamatuks, miks ankruid ei kasutatud.

«Räägime laevast, mille eesmärgiks oli tasuline reisijate vedu ja mis selles mõistes kvalifitseerub professionaalse laevana. Sellised laevad peavad olema mehitatud meeskonnaga, kes on koolitatud, õpetatud ja kes teavad, mida teha,» rääkis ta.

Teadaolevatel andmetel koosnes Blue Siriuse meeskond liikmetest, kellest kõige pädevamateks võiks pidada kaht noormeest, kes õpingud merekoolis pooleli jätsid.

Kapteniks oli märgitud 19-aastane nooruk (toimetusele nimi teada – toim), kes õppis merekooli kutseharidusõppes motoristiks. Kooli abil õnnestus tal hankida väikelaeva juhtimise õigus.

Noor kapten ei soovinud juhtunut kommenteerida ja katkestas kõne esimesel võimalusel. 10 minuti pärast helistas ta tagasi ja ütles, et tal pole õigust midagi öelda. Tema sõnul tasuks rääkida Blue Siriuse omanike hulka kuuluva Peeter Kruusvalliga.

Päästmine võimalik

Õnnetuse asjaoludest ei soovinud Kruusvall rääkida, kuna praegu on peatähtis alus päästa. Ta ütles, et Blue Siriuse päästmise variante arutatakse täna hommikul. Selgitatakse välja, millist päästemeeskonda ja tehnikat tuleks kasutada.

Kruusvall lisas, et 19-aastast kaptenit ei saa siiski pidada võhikuks, kuna tal on laevasõidukogemusi.

Tuukritööde OÜ juhatuse liige Kaido Peremees ütles, et samalaadseid päästemissioone on olnud, tuues näiteks allveelaeva Lembitu väljatõmbamise ja Paldiski lähistelt päästetud kalalaeva. «Küsimus on alati ressurssides,» lisas ta.

Konkreetsetest plaanidest, kuidas Blue Siriust päästa ja kui palju see võiks maksta, ei soovinud Peremees rääkida. Mehe sõnul on Blue Siriuse juhtumi asjus temalt siiski konsultatisooni küsitud.

Veeteede amet õnnetust ei kommenteeri, kuna uurimise võttis üle majandusministeeriumi haldusalasse kuuluv ohutusjuurdluse keskus. Viimane keeldus samuti juhtumi kohta selgitusi andmast. Ohutusjuurdluse keskuse sõnul võib uurimine võtta aega vähemalt kaks kuni kolm kuud.