Natsikütid nimetasid Eestis elava Mihhail Gorškovi taas suureks sõjakurjategijaks

Simon Wiesenthali keskuse direktor Efraim Zuroff esitlemas kausta, mis sisaldab andmeid surmatohtriks ristitud natsi sõjakurjategija Aribert Heimi kohta. Foto: Reuters / Scanpix

Natsikütid tituleerisid Eestis elava Mihhail Gorškovi taas üheks kõige tagaotsitavamaks natsikurijategijaks, Eesti uurimisorganid lõpetasid gestaapo väidetava endise tõlgi kriminaalmenetluse piisavate tõendite puudumise tõttu 2011. aasta sügisel.

Juutide vastases genotsiidis kahtlustatavaid endise natse paljastav organisatsioon Wiesenthali Keskus avaldas esmaspäeval nimekirja elusolevatest või väidetavalt elusolevatest natsikurjategijatest, selles nimekirjas on ka Gorškov, teatas AFP.

Kõige enam tagaotsitud natsikurjategija on Alois Brunner, kes viimati nähti 2001. aasta Süürias. Natsiküttide nimekirjas on ka Saksamaal elav Gerhard Sommer, Kanadas elav Vladimir Katriuk, Saksamaal elav Hans Lipchis, USAs elav Ivan Kalimon ning Saksamaal elavad Soeren Kamensen ja leedulane Algimentas Dilide. Sellesse nimekirja paigutas keskus ka Gorškovi.

Kõiki neid vanureid süüdistab Wiesenthali keskus Teise maailmasõja ajal toime pandud massimõrvades või neile kaasaaitamises.

Eesti riigiprokuratuur lõpetas 2011. aasta oktoobris kriminaalmenetlus Mihhail Gorškovi vastu, kuna kogutud tõendite põhjal ei saa välistada võimalust, et Valgevenes Saksa julgeolekupolitsei ja SD koosseisus töötas rohkem kui üks Gorschkowi või sarnase nimega isik. «Seega jääb üles põhjendatud kahtlus, et kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevates dokumentides nimetatud isik ei ole Eesti Vabariigi kodanik Mihail Gorškov. Seda kahtlust ei ole võimalik kõrvalda, sest kõik võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendatud, kõrvaldamata kahtlus tuleb aga kriminaalmenetlusseadustiku kohaselt tõlgendada kahtlustatava kasuks,» teatas riigiprokuratuur tookord.

Kaitsepolitsei ei kuulutanud Gorškovi kogu kriminaalmenetluse ajal kahtlustatavaks, küll aga võeti temalt ütlused tunnistajana.

Omaaegne riigi peaprokurör Jüri Pihl alustas juba 2003. aasta detsembris kriminaalmenetlust, et selgitada välja, kas Mihhail Gorškov oli seotud juutide hukkamisega Valgevenes Teise maailmasõja ajal. Uurimise eesmärk oli selgitada Gorškovi osalemist 1943. aastal Valgevenes toimunud inimsusvastastes kuritegudes.

Esimest korda kaaluti Tallinnas Pääskülas sündinud Gorškovi vastu kriminaalasja algatamist juba 2002. aastal, kui USA justiitsministeerium saatis Eestisse mehe minevikku puudutavaid materjalid. Ameeriklaste andmeil töötas Gorškov 1943. aastal Valgevene pealinnas Minskis Saksa salapolitsei gestaapo tõlgina. Konkreetselt seostati Gorškovi Slutski linnas toime pandud ligi 3000 juudi mõrvamise ja nende elukohaks olnud geto mahapõletamisega.

Kuna sakslastel oli toona suur inimeste puudus, kaasati hävitusoperatsiooni väidetavalt ka tavalised kontoritöötajad. Gorškov olevat seotud olnud ka ühe partisanidevastase operatsiooniga. Sõja lõpul Lõuna-Saksamaale lääneliitlaste poolele põgenikelaagrisse pääsenud Gorškov on ise gestaapos töötamist varjanud. Ta väidab, et teenis Teise maailmasõja ajal Eesti väeosas.

Nelikümmend aastat tagasi USA kodakondsuse saanud Gorškov naasis oma kodumaale Eestisse 2002. aastal, kui asuti tema võimalikke sõjakuritegusid uurima. Sama aasta suvel võttis Florida osariik Gorškovilt immigratsiooniametile valeandmete esitamise eest USA kodakondsuse.

Väidetavalt elab Gorškov siiani alaliselt Eestis.