Parimad kõrgkoolilõpetajad maailma lõppu tulemas ei näe

Parimad gümnaasiumi-, kutse- ja kõrgkoolilõpetajad presidendi vastuvõtul. Foto: Raigo Pajula.

Kiitusega diplomi tasku pistnud kõrgkoolide lõpetajad töötuks jäämist ei pelga ja leiavad, et masust rääkimisest võiks juba küll saada.

«Kaua me ikka räägime, et kõik on halvasti,» leiab Eesti kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseastme lõpetanud Iti Kasser. «Hakkama peab ikka saama.»

Kasser on juba välismaal õppimist proovinud ja kavatseb õpinguid jätkata Eestis, ilmselt kunstiakadeemia animatsiooni erialal. «Praegu on siin väga tore,» kiidab Kasser oma elu Eestis ja lubab ka tuleviku kodumaaga siduda.

Kasser on üks mitmesajast täna Kadrioru lossi roosiaias president Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtul viibinud Eesti parimast koolilõpetajast. President kõne lubab, et tulevikus ootab ees taas kuldne tõusulaine ja seetõttu on just praegu aeg õppida ja olla ettevõtlik.

Tallinna tehnikaülikooli värske magistrikraadiga ehitusinsener Jaak Viiroja on presidendiga sama meelt: «Majandustõus tuleb niikuinii ja seega on praegu kõik erialad perspektiivsed.» Tema isiklikult pooldavat muidugi reaalaineid, kuid valikud tuleb igaühel oma sisetunde järgi teha.

Viirojal on töökoht olemas ja edasiõppimisplaanid seotud tehnikaülikooliga. «Ülikooli lõpetada on praegu võib-olla kehvem aeg, aga gümnaasiumi ideaalne,» leiab ta.

„Praegu on kõige õigem aeg õppimiseks,» kinnitab Nõo reaalgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Birgit Aasa. Ta ei arva, et praegune aeg oleks kõigi jaoks halb. «Läbilööjad tõusevad esile,» märgib ta, olles endale välja valinud õigusteaduse Tartu ülikoolis.

Tartu Kutsehariduskeskuses laomajanduse erialal kutsekeskhariduse omandanud Berit Mürk usub, et tal on võrreldes gümnaasiumilõpetajatega tööturul paremad võimalused. «Järjest enam vaatavad tööandjad kutset omavate inimeste poole,» märgib ta.

Mürgi sõnul on küll kõik valdkonnad kriisist kahjustada saanud, kuid logistika on tema hinnangul sellest hoolimata tulevikueriala.

Ka magistrikraadiga eesti filoloog Mervi Kalmus usub, et ees ootab tõus. «Töö ei ole otsa lõppenud, kui teed oma asja hästi,» on ta oma kogemuste põhjal kindel.

«Mina arvan, et mõned asjad loksuvad kriisiga paika, inimesed hakkavad mõtlema muudele väärtustele kui raha,» lisab inglise filoloogia magister Kärt Vahtramäe. «Eesti saab kaineks,» võtab ta oma mõtte lõbusalt kokku.

«Eestis tuleks rohkem tööstust arendada,» leiab maaülikooli piimatehnoloogia magister Indrek Ridaliste. Ta rõhutab, et lisaks pidevale kärpimisele peaks otsima võimalusi, kuidas majandust edasi viia.

«Kõik käibki tõusude ja langustega, oluline on, et inimene ei peaks süsteemi pärast kannatama.» Iseendast kaugemas tulevikus on Ridalistel visioon olemas. «Mõnus külamees, kes on pereisa ja maa sool,» ütleb ta naeratades.

Noore mereakadeemia lõpetanud tüürimehe Aleksei Kiprovski ees on kogu maailm lahti. Ta sõidaks hea meelega Eesti lipu alla mööda maailma meresid, kuid kahjuks on Eestil väga vähe laevu.

Kaugelt merelt tagasi kavatseb Kiprovski aga ikka Eestisse tulla, kus on kodu ja sõbrad. «Kümne aasta pärast on Eesti elatustase sama kõrge kui Saksamaal,» ennustab ta tulevikku. «Küll see langus lõpeb.»