Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

EstWini kaabliprojektist kujunes suurtegijate mängumaa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
EstWini kaablivõrgu ehitus Viljandimaal Uusnas
EstWini kaablivõrgu ehitus Viljandimaal Uusnas Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõne aasta eest meediakära saatel alanud ja tervele riigile kiiret internetti lubanud EstWini valguskaablivõrgu ehitus on peatunud ja ka valminud võrgust kujunes suurfirmade mängumaa.

Veel tunamullu kindlas kõneviisis lubatud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri patroneeritud EstWin ei valmi 2015. aastal, vaid parimal juhul 2017. aastal. Tõttöelda ei pruugi see valmida ka 6640 kilomeetrise valguskaablivõrguna, nagu algul kavandatud. Sel aastal ehitus sisuliselt seisab ja eelmise aasta lõpuks valminud 2300 kilomeetrit jätab suured piirkonnad EstWinist unistama.

Ainsaks kasuks päris kolkas elavale inimesele on seni 4G internet, mille väljaehitamiseks kasutas EMT muuhulgas ka praeguseks valminud EstWini valguskaablivõrku. Ent esiteks on 4G-l veel väga vähe kasutajaid ja teiseks ei toimi paljudes maakohtades korralikult isegi 3G, ehkki operaatorid näitavad oma kaartidel Eesti territooriumi pea sajaprotsendilist katvust.

EstWini mõte pidi olema see, et 98 protsendist Eesti majapidamisest mitte rohkem kui 1,5 kilomeetri kaugusele jääb valguskaabel. Edasi hoolitsevad erafirmad selle eest, et lähedal asuvate kodudeni jõuaks 100-megabitise kiirusega veebiühendus. Ent selliseid firmasid napib – väiksemad ja reeglina raadiolingiinternetiäriga seotud ettevõtjad pole EstWinist huvitatud, sest valguskaabli kiu rent on nende hinnangul ülejõukäivalt kallis.

Loe edasi Postimehe paberväljaandest või Postimees Plussist!

Tagasi üles