/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2013/08/11/1962078t1he06c.jpg)
Gerd Kanter kinnitas, et tervisega on kõik korras ja eesmärkide osas pole ta latti langetanud.
Tellijale
Kanter valmistus MMiks nii hästi kui sai
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik tugevaimad on Moskvas kohal. Seis näib intrigeeriv, kuid vaadates normaalsetes oludes peetud võistlusi, pole keegi tänavu teinud midagi erilist,» hindas MMil Eesti kergejõustikukoondise suurim lootus Gerd Kanter kettaheite seisu. Täna hommikul hakkab ta koos konkurentidega püüdma kohta homsel lõppvõistlusel.
Eile selgus siiski, et mullu suvel Londoni olümpial Kanteri ees hõbeda võitnud Ehsan Haddadi jääb võistlusest kõrvale – iraanlasel on tõsised vastuolud oma riigi kergejõustikuliiduga ja ta ähvardas juba varem, et ei kavatse nende eest võistelda. Kuuldavasti oli ta Moskvas siiski kohal, kuid stardinimekirjast teda ei leia. Tipust on ta ainus puuduja.
«Kaks soosikut on tänavu heitnud normaalsetes oludes 68 meetrit, aga see pole mingi kosmos,» jätkas Kanter mõttekäiku. «Enamik edetabeli kõrgeid tulemusi on heidetud väga heades tuuleoludes. Aga eks siinne võistlus näitab, kes milleks võimeline. Ilmselt on kõige näljasem poolakas Pjotr Malachowski – ta pole kaks aastat tiitlivõistlustel poodiumile pääsenud. Tänavu on ta hooaja edetabelijuht ja kuuldavasti kulges tema ettevalmistus hästi.»
Kanter ise on suve jooksul kogenud tagasilööke. Esmalt vaevas teda seljahäda juuni alguses, teist korda ründas valu teravalt juba Moskva lähistel Novogorskis treeningulaagris MMi vormile viimast lihvi andes. Laupäeva hilisõhtul ajakirjanikega vesteldes näis ta siiski muretuna ja kinnitas, et kõik on korras.
«Tegelikult lõi seljahäda uuesti välja juba Londoni Teemantliiga etapil ja sellele järgnenud Eesti meistrivõistluste ajal, kuid andis ise järele ja arvasin, et saan selle unustada,» meenutas Kanter. «Laagri kolmandal päeval tegin aga kangisaalis trenni ja ühe harjutuse ajal tundsin, et seljast käis valu läbi. Kohe oli selge, et treening tuleb lõpetada.»
Vägilane neelas kolm päeva valuvaigisteid ja andis seljale rahu ning õnneks valu taandus. Ta kinnitas, et midagi väga olulist seepärast tegemata ei jäänud, täielikult jäi vahele vaid üks harjutuskord, kuid see polevat väga oluline, sest viimaste treeningutega pole enam nagunii võimalik midagi suurt muuta – mis tehtud, see tehtud. «Parem olla terve, kui füüsiliselt ülivõimas, ent vigastatud,» märkis Kanter.
Kuus aastat tagasi Osakas maailmameistriks kroonitud ja lisaks MMidelt ka kaks hõbedat ja ühe pronksi võitnud Kanter kinnitas, et probleemidele vaatamata pole ta eesmärkide osas latti madalamale langetanud. Moskva võistluseks on valmistutud nii hästi kui võimalik.
Paljud asjad on tänavu Kanteri jaoks siiski varasemast erinevad. Kõige olulisem muudatus on mõistagi see, et esimest korda läheb ta tiitlivõistlusele vastu treener Vesteinn Hafsteinssonita ja kõik ettevalmistust puudutavad detailid tuleb tal füsioterapeudist abimehe Indrek Tustitiga paika saada.
Ära jäi ka alati ettevalmistuse hulka kuulunud viimane kontrollvõistlus. Seda asendas paar päeva tagasi treeningul võistlusolukorra imiteerimine.
«Alustasime treeninguga kell 10 hommikul. Tegin mõned soojenduskatsed ja seejärel kolm võistlusheidet – esimese katsega sain kvalifikatsiooninormist jagu,» rääkis Kanter. Seega kandus kettaheitjate mõistes varahommikul tehtud heide üle 65 meetri joone. «Kui võistluses õnnestuks asjad samamoodi, oleks super! Tegelikult oleks hea, kui suudaksin normi täita vähemalt kahe esimese katsega, kolmanda heite peale pole mõistlik asja jätta.»
Läbi karjääri on Kanteri probleemiks olnud heitetehnika ning mitmete tiitlivõistluste medalivõitude järel on ta rääkinud, kuidas viimase hetkeni otsiti õiget heidet. Täit kindlust pole tal oma heidete puhul seegi kord.
«Tehnika suhtes ei saagi kunagi kindel olla, palju sõltub konkreetse päeva enesetundest,» selgita ta. «Mõnikord õnnestub kõik justkui iseenesest, kuid teisel päeval võid proovida nii palju kui tahad, aga kasu sellest pole.»
MMi võistlusareeniks olevat Lužniki staadionit hindas ta heaks. Venemaa eliittreeningubaasis Novogorskis laagris viibides tegi ta ühel päeval koos Venemaa sportlastega reisi staadionile ja tutvus sealse heiteringiga. «Alguses oli ring vett täis, seega saime proovida nii märga kui kuiva ringi – tundus hea, pigem kare kui sile,» kirjeldas ta. «Heitesektor on siin ka ebaharilikus nurgas, kui õigesti mäletan, siis on suurvõistlustel sealt poolt heidetud vaid Helsingis.»
Väike tagasilöök tabas Kanterit aga tehnilises komisjonis, kui ta püüdis isiklikku ketast võistluse ametlike heitevahendite hulka sokutada. Kettaheitjatel on see lubatud, aga vaid juhul, kui korraldajate pakutavas valikus sama marki ketas puudub. Kanteri kasutatav kettamark on aga Moskvas juba olemas.
KERGEJÕUSTIKU MM